N, 1.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Eesti majanduskasv oli Euroopa Liidu viletsaim

BNS
Eesti majanduskasv oli Euroopa Liidu viletsaim
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Foto: swedbank

Praegu teadaoleva info põhjal oli Eesti teise kvartali majanduskasv Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige nõrgem. Samas kasvas Eesti majandus jooksevhindades 17,8 protsenti, mis näitab, et rahaliselt suurenes see väga kiiresti.

Teise kvartali 0,6-protsendine SKP kasv aastases võrdluses oli veidi alla ootuste, kuid tuleb arvestada, et tegemist on esialgse numbriga ja statistikaamet võib seda hiljem palju parandada, tõdes Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Enam kui poolte tegevusalade lisandväärtus teises kvartalis vähenes, kuid suurima negatiivse panuse SKP kasvu andsid töötlev tööstus ja kinnisvaraalane tegevus. Töötleva tööstuse lisandväärtus vähenes aastaga lausa 9 protsenti. Kuna alles hiljuti avaldatud tööstusstatistika näitas töötleva tööstuse tootmismahtude ligi 1 protsenti aeglustumist, on selle tööstusharu tootmiskulud teinud suure tõusu.

Töötlev tööstus on teatavasti suurim kaupu eksportiv majandusharu ja selle käekäik sõltub paljuski välisnõudlusest. Pärast seitse kvartalit kestnud tõusu läks langusesse ka kaupade eksport. Kuigi mõningane mõju oli ka aastatagusel kõrgel võrdlusbaasil, on ekspordi vähenemise taga nõrgenenud välisnõudlus. Teenuste ekspordikasv küll veidi aeglustus, kuid oli jätkuvalt väga tugev – nii suurenes kaupade ja teenuste ekspordikasv teises kvartalis 5 protsenti, märkis Mertsina.

Ekspordi konkurentsivõime võib olla halvenenud

Kuigi kaupade ja teenuste import vähenes veidi, suurenes puhasekspordi puudujääk. Samas oli see puudujääk selle aasta teises kvartalis ligi poole väiksem kui aasta tagasi. Välisnõudluse nõrgenemine käesoleva aasta teisel poolel ning ka järgmisel aastal süveneb, mis tähendab viletsamaid ekspordivõimalusi. Samuti on sel aastal vähenenud Eestist eksporditud kaupade turuosa euroalal, mis võib viidata meie ekspordi konkurentsivõime halvenemisele.

IKT sektor jätkab tugeva kasvuga

Tugevaima positiivse panuse majanduskasvu andsid info ja side ning kutse- ja tehnikaalane tegevus. Info ja side lisandväärtus suurenes aastases võrdluses lausa 27 protsenti. IKT sektor on kasvanud püsivalt alates 2017. aasta keskpaigast ning selle osakaal SKP-st on tõusnud 9 protsendini, millega see tegevusala on tõusnud Eesti majandusstruktuuris töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse järel suuruselt kolmandaks.

Kõrge inflatsiooni mõju avaldub viitajaga

Eratarbimise mahukasv teises kvartalis küll aeglustus, kuid 4,8 protsenti tõusu võib siiski väga tugevaks pidada. Jooksevhindades kiirenes aga eratarbimise kasv lausa 23 protsendini. Jooksevhindades suurenes eratarbimine üle 20 protsendi ka käesoleva aasta esimeses kvartalis. Viimati oli teise kvartaliga sarnane kasv 15 aastat tagasi. Kulutamist soodustavad veel pandeemia ajal kogunenud säästud ja teisest pensionisambast väljavõetud raha, kuid samuti kõrgele tõusnud inflatsioon, mis suunab suuremate säästudega inimesi suuremaid oste tegema.

Kuigi tarbijate kindlustunne on langenud 1990. aasta tasemele, on soov kestvuskaupade ostmiseks endiselt tugev. Samas on keskmine ostujõud languses juba alates eelmise aasta lõpust. Inflatsiooniga kohandatud netopalk on kukkunud mitme aasta taguse tasemeni ning praeguste arvestuste järgi taastub see eelmise aasta tasemele alles nelja aasta pärast. Kõrge inflatsiooni ja ostujõu languse mõju avaldub eratarbimisele mõningase viitajaga.

Investeeringud kukkusid

Ootuspäraselt tegid investeeringud tugeva kukkumise, vähenedes aastaga 23 protsenti. Selle taga oli veel möödunud aasta teises kvartalis Volkswageni suurinvesteeringute tõttu tekkinud kõrge võrdlusbaas, mis kolmandas kvartalis kaob, sest eelmise aasta kolmandas kvartalis lõpetas Volkswagen investeeringud oma Eesti tütarettevõttesse.

Varud on taasiseseisvumisaja suurimad

Koroonakriisi aastatel hakkasid suurenema ettevõtete varud. Sel aastal on varude kasv veelgi tõusnud ning teises kvartalis ulatusid need püsivhindades 21 protsendini SKP, mis on Eesti taasiseseisvumise aja kõrgeim näitaja. Varude kasv on toimunud paljudes Euroopa riikides ja selle taga on ühelt poolt ettetootmine tootmissisendite kättesaadavuse ebakindluse tõttu või siis tootmissisendite tarnehäired, samal ajal aga nõrgenenud nõudlus ja ka tellimustest loobumine. Lähiajal peaksid suured varud püsima, kuid eeldame, et ettevõtted hakkavad järk-järgult neid vähendama, kohanedes välisnõudluse muutusega.

Lähiaja väljavaade halveneb veelgi

Käesoleva aasta esimesel poolel kasvas Eesti majandus küll veel 2,4 protsenti, kuid aasta teine pool tuleb Mertsina hinnangul oluliselt viletsam. Eesti üldine kindlustunne on järsult halvenenud ja see jõudis juulis 2010. aasta alguse tasemele. Energiakriis, ostujõu langus ja välisnõudluse nõrgenemine on majanduskasvu väljavaadet oluliselt halvemaks muutnud. Järgmiseks aastaks prognoosime 0,5 protsenti SKP kasvu. Võimalik on lühiajaline majanduslangus, kuigi aasta kokkuvõttes peaks majandus kasvama.

Märksõnad
Tagasi üles