Swedbank: sõda halvendab Eesti majanduskasvu väljavaadet

Otse Postimehest: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: Pilt videost

Venemaa alustatud sõda Ukrainas Eesti majandusele midagi head ei too. Inflatsioon kiireneb, intressimäärad kasvavad, ostujõud väheneb ning majanduskasvu väljavaade halveneb. 

Venemaa osakaal Eesti ekspordis on langenud vaid 1,6 protsendini

68% Eesti päritolu kaupade ekspordist suunatakse Euroopa Liidu riikidesse ja ligi 19% USA-sse, samas kui Venemaa osakaal oli jaanuaris vaid 1,6% ja Ukrainal 0,6%. Koos re-eksporditavate kaupadega oli Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis 3,4%. Venemaa osakaal Eesti ekspordis on pikemas tagasivaates vähenenud, kusjuures kiirem osakaalu langus on toimunud pandeemia aastatel. Ligi kolmandik Venemaale eksporditud kaupadest olid möödunud aastal masinad ja seadmed, 12% park- ja värvained, 12% elektriseadmed ja -masinad, 6% mustmetalltooted ja 5% plasttooted. Eelmisel aastal oli Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis oli Venemaa osakaal 4,5% ja see riik oli 8. positsioonil.

Eesti sõltuvus Venemaa impordist on suurem

Eesti kaupade impordis on Venemaa osakaal aga oluliselt suurem. Kuigi see osakaal tõusis möödunud aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris ligi 13 protsendini, millega Venemaa paigutub Soome järel teiseks impordipartneriks Eestile, on selle osakaalu tõusu taga paljuski energiahindade kiire tõus. Enam kui pool (jaanuaris isegi 59%) Venemaalt imporditud kaupadest on mineraaltooted, peamiselt erinevad õlitooted, vedelkütused ja gaasid. Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne mõju on suurem, kuna me impordime Venemaa maagaasi ka Lätist ning Venemaa naftast valmistatud autokütust tegelikult Leedust ja Soomest.

Kui Venemaa suunalise ekspordi ära kukkumisel ei oleks tõenäoliselt suur mõju Eesti majandusele, siis Venemaalt kas otse või naaberriikide kaudu imporditud energiakaupade vähenemisel on arvestatav mõju. Lisaks erinevate mineraaltoodete impordile, kus Venemaa osakaal on ligi 40%, on Eestis ka mitmeid teisi olulise tähtsusega kaupu, mille juures Venemaa osakaal on oluline. Näiteks eelmisel aastal imporditi kõikidest väetistest 62% ja puittoodetest 35% Venemaalt. Mitteväärismetallide ja metallitoodete sisseveo juures on Venemaa osakaal 13% ja selle kaubagrupi asendamine uute tarnijatega teistelt turgudelt läheb kiiremini. Küll aga tekib probleeme väetistega, kus Venemaa on maailmas sõltuvalt väetiste tüübist suuruselt kas esimene või teine. Probleemid väetiste sisseveoga annavad aga tugeva löögi meie põllumajandusele. Ka on keeruline asendada kiiresti Venemaalt imporditud saematerjali ja muid puittooteid, mis on oluliseks sisendiks Eesti puidutööstusele ja ehitusmaterjalide tootmisele.

Venemaa transiidi kadumine mõjutab Eesti sadamaid

Eesti nii teenuste ekspordis kui impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4% ja 3%. Venemaa on 10. kohal. Samas, näiteks transporditeenuste osakaal Venemaaga teenuste ekspordis on 69%. Seega mõjutab Vene transiit Eesti transpordisektorit, täpsemalt sadamate tööd ja logistikat. Sanktsioonidel Venemaa ekspordile läbi Tallinna Sadama on oluliselt suurem mõju, kui impordi sanktsioneerimisel.

Venemaa välisinvesteeringute osakaal Eestisse ja Eestist on pikemat aega vähenenud

Otseste välisinvesteeringute osakaal Venemaalt Eestisse ja Eestist Venemaale on pikemat aega vähenenud ja need olid ülemöödunud aastal ligikaudu 3% kogu välismaiste otseinvesteeringute portfellist, millega Venemaa paigutus kõikide riikide hulgas kaheksandale positsioonile. Samas tuleks arvestada, et lisaks Venemaalt otse tehtud investeeringutele tehakse Venemaa päritolu investeeringuid Eestisse ka mujalt, nt Küproselt.

Inflatsioon kiireneb ja elanike ostujõud väheneb sel aastal

Venemaa agressiooni tagajärjel tekkinud kriis on tõstnud energia- ja mitmete metallide hindasid. Maagaasi futuurid näitavad selle tooraine kõrge hinna püsimist sel aastal, mis tähendab ka kõrgemaid elektrihindu. Naftahinnad on praeguseks küll märtsi alguse tipust allapoole tulnud, kuid need jäävad tõenäoliselt kõrgeks lähiajal. Energiahindade tõusu mõju ei avaldu ainult Eesti majandusele, vaid see puudutab ka teisi riike, mistõttu on veel vara öelda, kui suure löögi saab Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Samuti jätkub toiduainete hinnatõus. On ju Venemaa ja Ukraina maailmas ühed suurimad teraviljaeksportijad. Nisu puhul on Venemaa olnud maailmas suurim, Ukraina viies eksportija. Kokku annavad need kaks riiki ligi maailmas kolmandiku teraviljade ekspordist.

Eesti majanduskasvu väljavaade halveneb

Kuigi Venemaa osakaal Eesti ekspordis on tagasihoidlik, nõrgestavad käimasolev sõda ja kiire hinnakasv tublisti nii Eesti kui ka meie kaubanduspartnerite nõudlust, suurendavad ebakindlust ja halvendavad majanduskasvu väljavaadet. See omakorda annab löögi üldisele välisnõudlusele ja ekspordivõimalustele. Suurenenud ebakindlus pidurdab tarbimist ja investeeringuid, samas kui kiire inflatsioon vähendab elanike ostujõudu. Käimasolev sõda annab täiendava löögi tarneahelatele ja tootmissisendite hinnatõus halvendab ettevõtete finantsseisu.

Samuti sunnib kiire hinnakasv keskpankasid intressimäärasid kiiremini tõstma. Kuigi praeguste prognooside järgi ei ole Euroopas veel lähiajal oodata intressimäärade kõrgele tõusmist, siis üle maailma, sealhulgas ka Eestis, pidurdab intressimäärade tõus keskpikas vaates majanduskasvu. Töötukassa hinnangul on ligikaudu 40% Ukraina põgenikest tööealised. Ühest küljest võib leevendada osades tegevusalades tööjõupuudust, kuid samas ei suuda Eesti tööturg suurt osa nendest pagulastest vastu võtta.

Venemaa väliskaubandus suunatakse osaliselt ümber

Venemaa SKP osakaal maailmamajanduses on alates 2014. aastast vähenenud ning dollaris arvestatuna langes see möödunud aastal vaid 1,4 protsendini. Venemaale kehtestatud sanktsioonid, käimasolev sõda ning paljude riikide poolt Venemaaga ärisuhete ja kaubavahetuse katkestamine toovad tõenäoliselt kaasa paljude Venemaale eksporditavate kaupade ümbersuunamise teistele turgudele ja Venemaalt imporditud kaupade ja teenuste vähemalt osalise asendamise. See puudutab ka Eesti väliskaubandust. Osade kaupade puhul on see asendusefekt ilmselt püsiv ehk tagasipöördumatu.