:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15846662t1h5459.png)
Elektriautode turu kasv on Eestis olnud küll tõusutrendis, ent jätkuvalt on käimas aktiivne arutelu, kas elektriauto ikkagi katab tarbija vajadusi samamoodi nagu sisepõlemismootoriga auto. Autode täisteenusrendiga tegelev Mobire Eesti juhatuse liige Marek Kurs räägib, millised eelised on elektriautol sisepõlemismootoriga auto ees ning millele elektriautot valides tähelepanu võiks pöörata.
Kurs tõi välja, et sisepõlemismootoriga auto puhul on vaja silma peal hoida mitmetel süsteemidel – jahutus, sisse- ja väljalaskesüsteemid, õlipumbad, filtrid, mitmesugused andurid ja kõike seda ühendavad omavahel erinevad kaablid. «Elektrisõidukite puhul sellist keerukat süsteemi ei ole ning seetõttu on ka elektriauto korralised hooldused omanikule palju soodsamad kui sisepõlemismootoriga auto puhul,» tõdes Kurs.
Kui mootori hoolduse asjus on sisepõlemismootoriga auto ja elektriauto vägagi erinevad, siis pidureid, ülekande ja vedrustuse osasid kontrollitakse igal hooldusel täpselt samamoodi nagu sisepõlemismootoriga autol. Need tööd on aga võrreldes mootori hooldusega märgatavalt soodsamad.
Elektriauto hoolduse teeb kuluefektiivsemaks ka see, et autotootjad annavad elektriautode akule küllaltki pika garantii. Olenevalt mudelist on selleks kaheksa kuni kümme aastat ning akut kontrollitakse ka igal korralisel hooldusel. Sisepõlemismootoriga autode puhul on garantii pikkuseks enamasti paar aastat, mida saab küll aasta jagu pikendada, ent enamasti see nõuab lisakulutust.
Üheks levinuimaks «vabanduseks» elektriauto asemel sisepõlemismootoriga auto valimisel on aku vastupidavus pikkadel sõitudel. «See müüt, et elektriautoga saab sõita vaid lühikesi distantse, pärineb ajast, mil teedele ilmusid esimesed väikese aku mahutavusega elektriautod. Nüüd, mil elektriautode keskmine läbisõit on 400 km ja rohkem, see põhjendus enam ei kehti. Seda enam, et Eesti inimeste keskmine läbisõit päevas jääb 50 km ligi,» lükkas Kurs ümber müüdi, et elektriautoga ei saa teha pikki sõite.
Turul on erineva võimsusega elektriautosid ning valikut tehes peaks jälgima, et elektriauto aku oleks piisava suurusega. «Et aasta ringi oleks aku vastupidavus tagatud, siis võiks elektriauto akupakk olla vähemalt 80 kilovatt-tundi. See peaks tagama meie kliimas kevad-sügisesel ajal vähemalt 400 kilomeetrit ning talvisel ajal ca 300 kilomeetrit läbisõitu,» tõi Kurs välja.
Mõistagi mõjutab aku vastupidavust auto mudel, suurus, millised on rattad ja rehvid ning milline on autojuhi sõidukiirus. «Need aspektid mängivad rolli nii elektri- kui kütusekulus – mida raskem on auto ning mida äkilisem on autojuhi sõidustiil, seda rohkem kulub «kütust», olgu tegemist sisepõlemis- või elektrimootoriga autoga,» nentis Kurs.
Kurs julgustas vaatama ka kasutatud elektriautosid. Kasutatud elektriautod võivad olla paremas seisus kui kasutatud sisepõlemismootoriga autod. Elektriautodel on vähem liikuvaid ja kuluvaid osasid ning see teeb nende eluea pikemaks kui sisepõlemismootoriga autodel. «Sisepõlemismootor kulub ja kaotab võimsust – piltlikult öeldes jooksevad hobused kapoti alt ära. Elektriautodel seda muret ei ole – võimsus püsib ning mootoris kuluvaid osasid ei ole, mida teatud aja tagant peaks välja vahetama,» ütles Kurs.
Mobire Eesti juhatuse liige ütles, et kuigi kahtlejaid on palju, on huvi elektriautode vastu järjest suurenenud. «Eriti suurt huvi näeme ettevõtete seas. Nende jaoks on autopargi kogukulu kokkuhoid väga olulise tähtsusega ning paljud ettevõtjad, kes on olnud esiti skeptilised, on pärast kuuekuulist rendiperioodi püsivalt elektriauto kasuks otsustanud ja on valikuga vägagi rahul,» ütles Kurs, lisades, et auto täisteenusrent on hea võimalus panna elektriauto proovile ning leida enda vajadustele sobivaim mudel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)