Miks maksab tanklas kütus täna rohkem, kui aastatel, mil nafta oli viiendiku kallim?

Kütuse hind eile Laagna teel asuvas Alexela tanklas. Foto: Sander Ilvest

Prognooside kohaselt Brenti toornafta kallinemine jätkub ning hind jõuab peagi 100 dollarini barrelist. Viimati oli nafta hind sellisel tasemel 2014. aastal, ent siis maksis mootoribensiin 95 Eesti tanklates keskmiselt 1,26 eurot liiter. Uurisime, miks on kütused hetkel tanklates kallimad, kuigi nafta börsihind on toonasest märkimisväärselt odavam.

Ajal, kui Brenti toornafta hind liigub 82-83 dollari kandis barreli eest, maksis eile liiter mootoribensiini 95 suuremates tanklakettides 1,539 kuni 1,559 eurot, mis on kõige kallim tase Eesti jaemüügi ajaloos. Miks on bensiini hind praegu 22 protsenti kallim 2014. aasta tasemest, ehkki nafta on praegu veel toonasest ligi viiendiku odavam?

Jaekettide teatel pole hinnatõusu põhjuseks mitte nende suurenenud marginaalid, vaid eelkõige see, et vahepeal on tõusnud bensiiniaktsiis, mis on tänaseks 14 senti liitri kohta kõrgem. 2014. aastal oli bensiini aktsiisimäär 423 eurot 1000 liitri kohta, nüüd on see 563 eurot.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on täna võrreldes 2014. aastaga lisaks aktsiisimuudatustele ja miinimumvarumaksule kütusefirmadele lisandunud ka taastuvenergia kohustuse täitmine. «See mõjutab ka kütuse jaemüügihindu suurusjärgus 5-10 senti liitri kohta,» märkis Sassi.

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna lisas, et toornafta ja tanklakütuse vahel on omakorda mitu lüli nii logistika kui rafineerimistehase näol, kus samuti on hinnad pidevalt tõusnud ning seegi kajastub tänastes tanklahindades.

Diislikütus maksis 2014. aastal keskmiselt 1,25 eurot liiter. Praegu on tänu langetusele diisliaktsiis 2 senti liitri kohta toonasest isegi väiksem. Eile olid postihinnad vahemikus 1,329 -1,349 eurot. «Seitsme aasta taguse ajaga on kütuse hinnakomponentidele nagu maailmaturuhind, kütuseaktsiis, varumaks ja käibemaks lisandunud biokomponendi nõue, mis rahasse arvutatuna on suurusjärgus 6-9 senti liitri kohta sõltuvalt millise biokütusega nõuet täidetakse,» kommenteeris Kärsna diisli kõrgemat hinda.

Tema sõnul on kütus Eestis väikese marginaaliga ja kõrge aktsiisiga toode. «Jaemüügihinnast ligi 60% moodustavad kütuse hinnas siseriiklikud maksud. Lisaks tuleb fossiilne kütus importida, mis tähendab hindade mõjutamist ka tarnest ja logistikakuludest tingitult,» rääkis Kärsna.