Kolmveerand Eesti elanikest peab vajalikuks kulutusi kärpida
22. jaanuar 2009, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma TNS Emori möödunud aasta lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et Eesti elanikest leiab 75 protsenti, et neil tuleb praegu oma kulutusi kärpida, Läti elanikest on aga sama meelt koguni 85 ja Leedu elanikest 89 protsenti.
Lätlased ja leedukad näevad pere majanduslikku olukorda eestlastest süngemates toonides - pea pooled usuvad, et olukord läheb halvemaks, eestlastest arvab nii vaid kolmandik.
Varasemad uuringukogemused on Emori teatelnäidanud, et sageli usuvad inimesed tulevikku prognoosides hetkeolukorra jätkumist - ehk kui hetkel läheb halvemaks, siis usuvad nad selle jätkumist ning vastupidi.
Eestis on finantskriisi tagajärgede osas kõige rahulikumad kõrgharidusega, kõrgemate sissetulekutega inimesed ja tallinlased. Nemad peavad teistest vähem vajalikuks kulutusi kärpida ning muretsevad vähem oma töökoha ja kodu pärast.
Baltikumi elanike hoiakud finantskriisi tagajärgede osas on suurtest lääneriikidest mõnevõrra murelikumad. Baltikumi sees omakorda on aga finantskriisi ja majandusliku depressiooni suhtes kõige pessimistlikumad lätlased.
Veendumus, et finantskriisi üheks tagajärjeks on majanduslik surutis oma kodumaal, väljendub ka kartuses kaotada oma töökohta - 52 protsenti lätlastest, 43 protsenti leedukatest ning 24 protsenti eestlastest usub, et nende töökoht on ohus.
Vaatamata murele riigi ja töökoha pärast peavad vähesed (6-7 protsenti eestlastest, lätlastest, leedukatest) võimalikuks, et nad võivad oma kodu kaotada.
Kõige enam on oma kodu ja töö pärast mures ameeriklased - 11 protsenti neist peab võimalikuks oma kodu ning 33 protsenti töökoha kaotamist.
Baltikumis viidi küsitlus läbi CAPI-bussi meetodil ajavahemikul 10.-17. detsember ning valimi
moodustasid 504 elanikku vanuses 15-74. Mujal maades (USA, Suurbritania, Prantsusmaa, Saksamaa) kasutati CAWI (Computer Assisted Web Interview) meetodit ning vastajateks oli 1000 elanikku vanuses 18-64.