Ametist lahkuv Elioni juht: mind ei saa pidada tehnoloogiainimeseks

Valdur Laid kinnitab, et ta ise tegelikult muutusi ei otsinud, sügisest hakkas aga Telia Sonera pakkuma uut ametikohta. Foto: Andres Haabu

Kaheksa aastat Elioni tüürinud ning veebruarist selle emafirma Telia Sonera lairibaüksust juhtima asuv Valdur Laid kinnitab, et eriliseks tehnoloogiainimeseks teda pidada ei saa.

Olete Elionis töötanud 2002. aastast, seejuures juhatuse esimehena 2004. aastast. See on pikk aeg, kas hakkasite ise uut väljakutset otsima?

Ei, ise ma tegelikult muutusi ei otsinud. Töö oli huvitav ja meil oli Elionis väga palju põnevaid asju pooleli. Sügisest hakati Telia Sonerast mulle uut ametikohta pakkuma.

Kui selline pakkumine lauale jõuab, hakkad ikka mõtlema, et kaheksa aastat on praegust tööd tehtud, hea meeskond on paigas jne. Samas hakkad mõtlema ka selle üle, et kui mitte nüüd, siis millal? Lõpmatuseni ühte asja teha pole mõtet. Öeldakse, et seitse aastat ühes ametis on optimaalne aeg, minul sai kaheksa aastat selles ametis täis.

Ühinesite Elioniga siis, kui firma kandis veel Eesti Telefoni nime ja põhiäriks oli kõneteenuste pakkumine. Kas praegust Elioni ja kümne aasta tagust Eesti Telefoni kannatabki enam üldse võrrelda?

Teatud paralleele saab ikka tõmmata. Paljud Elioni inimesed on töötanud firmas kauem, kui on Eesti keskmine ühes firmas töötamise aeg. Kuid ettevõtte arengus, tema fookustes ja tegevustes on kümne aastaga toimunud väga suur areng.

Kunagine telefoniäri on asendunud hoopis internetiäriga.

Kõneliiklus on väga palju kahanenud ning kõnetulud moodustavad praegu alla kümne protsendi meie tuludest. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil kõneliiklus moodustas sisuliselt 90 protsenti meie tuludest, on praegune olukord täpselt vastupidine – Elioni äriline sõltuvus on liikunud teistesse teenustesse. Samas arendame praegugi tavatelefonile lisateenuseid, kas või näiteks telefoni seotus televisiooniga. 250 000s Eesti kodus on ju endiselt tavatelefon olemas.

Kui suur tehnoloogiahuviline te ise olete?

Ma ei ole erilise tehnoloogiakiiksuga inimene, kuid Elionis on see kiiks kindlasti kasvanud. Tahvelarvuteid, app’e ja mobiilset internetti ma ikka kasutan ning loomulikult ka kõiki meie enda teenuseid.
Kuid kindlasti pole ma selline inimene, kellel peavad olema kõik kõige viimased ja kuumemad vidinad.

Aga kogu see temaatika, mis puudutab internetis toimuva veelgi pingsamat jälgimist näiteks riikide ja õiguskaitseorganite poolt?

Ma ei usu, et seda (jälgimist ja kontrolli – toim) tulevikus senisest vähem saab olema. Internetis liigub üha enam infot ja mul on keeruline näha, miks peaks riik vähem huvi tundma selle vastu, mis seal toimub.

Läinud suvel leidis aset seni suurim küberrünnak Elioni vastu. Mis sellest saanud on ja kas võimalikud süüdlased on leitud?

Praegu pole uurimine tulemusi andnud. Samas võib ka see juhtum laheneda nii nagu mitmed teised kuriteod – mõne teise kuriteo uurimisel saadakse keegi kätte ja siis leitakse ka varasemate tegude jäljed.
Meie vastu toimunud rünnak polnud näpu otsas tehtud ega kodukootud. Selle taga oli väga organiseeritud tegevus ja kindlasti polnud meie nende ainus sihtmärk.

Ja lõpetuseks – mida teie uus amet endast õieti kujutab?

Piltlikult öeldes on tegu Soome ettevõttega, mis Sonera kaubamärgi all osutab samu teenuseid nagu Elion Eestis: internet, televisioon, andmesideühendused, IT- ja tavakõne ühendused. Üldises plaanis on mastaap ja suhe sarnane nagu Eestil ja Soomel: Soome ettevõtte käive on umbes 700 miljonit eurot, Elionil umbes 200 miljonit eurot ehk ca kolm ja pool korda vähem.