Eile ja üleeile jätkusid intensiivsed läbirääkimised Kreeka valitsuse ja viimase erainvestoritest võlausaldajate vahel. Aega kokkuleppimiseks on jäänud vähe, sest Kreekat ähvardab maksejõuetus.
Kreeka jookseb ajaga võidu
20. jaanuar 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuleppele jõudmine seniste võlakirjade ümbervahetamises on eelduseks, et Kreeka saaks Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) teise päästepaketi 130 miljardit eurot. Selleks peab Kreeka vähendama oma praegust enam kui 350 miljardi eurost võlakoormust 100 miljardi euro võrra.
Asjaga on kiire, sest isegi kui kokkuleppele jõutakse, võtab vajalike paberite vormistamine nädalaid. 20. märtsil seisab Kreekal aga ees suuremahuline (14,5 miljardit, mõnedel andmetel isegi 17,5 miljardit eurot) võlakirjade lunastamine, mis võib riigile saatuslikuks saada, sest Kreekal seda raha ei ole.
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles parlamendi liikmetele, et suurem osa võlakirjade vahetuse leppest peab valmis saama täna lõunaks ja see tuleb kinnitada enne esmaspäeval toimuvat eurotsooni rahandusministrite kohtumist.
Kõnelused katkesid ootamatult eelmisel nädalal, sest pooled ei suutnud kokku leppida uute võlakirjade intressis. Erainvestorid nõustusid eelmise aasta oktoobris, et on põhimõtteliselt nõus poole Kreeka võlakirjade väärtusest maha kandma.
Need asendatakse uute, 20–30-aastase lunastamistähtajaga võlakirjadega, mille intressiks soovivad investorid saada neli kuni viis protsenti. Mõned Euroopa valitsused eesotsas Saksamaaga ja IMF aga nõuavad, et see intress jääks märkimisväärselt alla nelja protsendi, kirjutas The Wall Street Journal eelmisel nädalal.