Analüütik: Rail Balticu ehitus kergitab tublisti majanduskasvu (6)
Swedbanki prognooside järgi suurendab Rail Balticu ehitus Eesti sisemajanduse kogutoodangut (SKT) aastatel 2022–2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra.
«Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele oluline positiivne mõju. Raudtee ehitus annab tööd kohalikele ehitusfirmadele isegi juhul, kui peatöövõtjad on suured Euroopa firmad. Siiani, peamiselt planeerimise faasis, on välismaa firmad võitnud kolmveerandi Rail Balticu lepingute mahust,» ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik pressiteates.
Rail Balticu eelarve, ligi 6 miljardit eurot, moodustab Elmiku sõnul 5 protsenti Baltikumi ühe aasta majanduse kogutoodangust. See jaguneb aga mitme aasta peale, kuna raudtee ehitusele kulub praeguste plaanide järgi 4–5 aastat.
Suuremad ehitustööd peaksid algama 2022. aastal ja lõppema 2026. aastal. Ökonomisti hinnangul peaks majandus ja ehitus selleks ajaks praegusest majanduskriisist juba enam-vähem toibunud olema.
Raudtee Eesti osa ehitusmaht on 2018. aasta lõpu eelprojekti järgi 1,6 miljardit eurot. See moodustab poole Eesti eelmise aasta ehitusmahust. Rajatiste 2019. aasta ehitusmahtu ületab Rail Balticu ehituseelarve koguni 1,6 korda.
«Lisaks otsesele positiivsele majandusmõjule täiendava nõudluse ja töökohtade näol ehitussektoris, toob raudtee ehitus Baltikumi uut tehnoloogiat ja teadmisi. Piirkonna parem ühenduvus parandab kaupade ja inimeste liikumist, suurendab regiooni konkurentsivõimet ja tootlikkust,» märkis Elmik.
«Kiire raudteeühendus elavdab tööturgu, turismi ja haridusmaastikku, kuna inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt ühest kohast teise liikuda,» lisas ta.
Valitsus peaks Elmiku sõnul teiste suuremate ehitusprojektide planeerimisel arvestama Rail Balticu mõjuga, kuna liiga kiire nõudluse kasv võib tähendada ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse ülekuumenemist.
«Rail Balticu peamine ehitusperiood kattub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga 2021–2027, mis varem on tähendanud infrastruktuuri rajamise hoogustumist,» ütles ta.