Eesti tehaste CO2 heitkogused kukkusid kolinal (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
31. märts 2020, 09:50
Kui 2018. aastal paiskasid kõik Eesti tehased ja elektrijaamad keskkonda 13,9 miljonit tonni CO2, siis mullu kukkus «tossutamine» tervelt 40 protsendi võrra. Eelkõige peitub põhjus kõrges CO2 kvoodi hinnas.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on Eesti tööstusfirmade CO2 heide kukkunud järk-järgult alates 2017. aastast. Võrreldes tolle ajaga, on praeguseks emissioonid kukkunud vaat et poole võrra. Selleks, et täita 2030. aastaks seatud Euroopa Liidu kliimaeesmärke, peaks aastane süsinikuemissioon langema 12 miljoni tonni peale.
Kõige suurema panuse CO2 vähenemisse andsid mullu Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam ja Eesti elektrijaam. Kuna elektri tootmine pole kõrge kvoodihinna juures mõttekas, siis enamuse ajast Eesti Energia jaamad seisid niisama jõude. Samal ajal on Eesti õlitööstuste ja tsemenditööstuse CO2 heide on püsinud suuresti samal tasemel või kohati isegi tõusnud võrreldes 2018. aastaga.
Saadud andmed põhinevad Euroopa Liidu kauplemissüsteemi HKSi statistikal. Eestis on näiteks 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootjat, kes peavad igal aastal oma CO2 heitmenäidud süsteemi edastama.
Umbes 15 aastat tagasi toimima hakanud kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuseid. Süsteem aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40 protsenti aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.