Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/02/28/12977142t1hc524.jpg)
Eesti elanikud kasutavad internetti kaupade ostmiseks küll veidi rohkem kui Euroopa Liidu elanikud keskmiselt, ent me jääme tublisti alla nii brittidele kui taanlastele. Toidukaupade interneti vahendusel ostmises jääme aga kõvasti maha globaalsest keskmisest.
Kantari grupi poolt 18 maailma riigis läbi viidud eCommerce ON uuringul küsitleti Eestis 1800 inimest. Uuringu tulemustest selgus, et kõigis kaubagruppides oli viimase kuu jooksul e-poest toidu- ja esmatarbekaupu ostnute osa Eestis oluliselt väiksem kui globaalne keskmine. Samas on Eesti kestvuskaupade ja teenuste osas maailma keskmisele märksa lähemal. Pangandus- ja rahandusteenuseid – investeerimine, pangalaen, kindlustus või krediitkaart – kasutas poole aasta jooksul veebikeskkonnas 30 protsenti Eesti elanikest ehk sama palju kui teisteski riikides keskmiselt. Mööbli, rõivaste ja elektroonika e-ostjatena jäävad eestlased siiski alla rahvusvahelisele keskmisele.
Mobiiltelefoniga on e-poodidest kaupa ostnud kolmandik eestimaalastest, mis on ka Euroopa keskmine. Ülemaailmselt on mobiiliga ostjate osa aga juba 50 protsenti ja Aasias tublisti suuremgi. Hiina mandriosas tehaksegi pea kõik e-ostud mobiiltelefoniga.
Brittidest maas, lätlastest ees
Eurostati andmetel ostis eelmisel aastal internetist kaupu või teenuseid 63 protsenti Euroopa Liidu elanikest, Eestis oli vastav näitaja 68 protsenti ja sellega on Eesti 28 riigi seas üheksandal kohal. Samal ajal ostles Suurbritannias veebis 87 protsenti, Taanis 84, Rootsis 82, Hollandis 81 ja Saksamaal 79 protsenti elanikest. Läti ja Leedu jäävad omakorda Eestist maha vastavalt 47 ja 48 protsendiga.
Kantar Emori ostukäitumise eksperdi Kersten Jõgi sõnul on oma e-riigi maine poolest tuntud Eesti e-ostlemise vallas tippudest mahajäämusel erinevad põhjused. «Meie kaubanduskeskused on suutnud olla inimestele lähedal, usaldusväärsed ja küllap ka vastuvõetava hinnatasemega, nii pole paljudel inimestel tekkinud vajadust ilmtingimata e-poodi minna,» lausus ta. «Teiseks käivitus veebikaubandus Eestis küll üsna varakult, ent paraku tekitasid paljud väikesed e-poed ning ka kohati klientidele tarnimata jäänud kaup ja tagastamisega seotud probleemid inimestes pikka aega segadust ja usaldamatust.» Jõgi sõnul on nüüdseks välja kujunenud kindlad ja tugevad e-poodide brändid, mida inimesed usaldavad, samuti on muutunud võrreldes varasemaga paremaks kauba kättesaamise kiirus ning võimalused, olgu selleks siis pakiautomaat või kullerteenus.
Jõgi lisas, et e-kaubanduse kasv on olnud Eestis viimase viie aasta jooksul 20–40 protsenti aastas, mis tähendab, et äri on paisu tagant valla pääsenud. «Tänast tarbijat ei iseloomusta enam üksnes suur ostukäru või kaubariiulid,» ütles ta. «Pigem võib selleks olla kohvitass, mille tagant me arvuti- või telefoniekraanilt kaupu valime.»
Jõgi sõnul kinnitavad ka tarbijate ostuemotsioone puudutavad emotsiooniskoori uuringud, et e-poest ostmine tekitab tarbijais tavakauplustes ostlemisest positiivsemaid tundeid. «Küllap on üks põhjus seegi, et veebist ostmine on veel üsna uudne tegevus. Inimest meelitab tunne, et ta sai kauba kätte odavamalt kui tavapoest, aga ka valik ning võimalus teha oste endale sobival kellaajal ööpäevaringselt,» rääkis Jõgi. Samas ei pruugi soodne hind või kauba kättesaamise kiirus olla tema hinnangul enam peamised argumendid, mille tõttu e-poode eelistatakse. «Üha rohkem tuleb mõelda sellele, milline on inimeste vahetu ja terviklik ostukogemus,» sõnas ta selgituseks.
Statistikaameti esialgsetele andmetele tuginevalt ulatus kaupade jaemüük Eestis eelmisel aastal 7,2 miljardi euroni. Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Väädi andmetel moodustas e-kaubanduse käive sellest 0,7 miljardit ehk umbes kümme protsenti. Teist sama palju kui kodumaistest veebipoodidest osteti kaupu välismaalt, mis suurendab e-kaubanduse osa tegelikkuses veelgi. «Kui mõne aasta eest olid peamisteks e-ostukohtadeks välismaised e-poed, siis nüüd eelistatavad ostjad aina sagedamini Eesti e-kaupmehi,» rääkis Väät.
Jõgi täpsustas, et kõige rohkem on inimesed ostnud viimase aasta jooksul veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42%), millele järgnesid elektroonika (30%) ja naisteriided (25%). Toidukaupu ostis mullu e-poest vähemalt ühe korra 12 protsenti eestlastest ehk täpselt 12 korda rohkem kui 2014. aastal. Selles statistikas polnud arvestatud toidukulleriga restoranidest tellitavaid valmistoite.
Lõunakorealased ostavad ligi viiendiku toidust veebist
Toidukaubanduses ja ravimiäris on e-ostude osakaal Eestis siiski vaid kolm protsenti. Globaalne toidukaubanduse keskmine oli mullu aga kaks korda kõrgem ehk kuus protsenti, näiteks Lõuna-Koreas aga juba tervelt 19 protsenti ja mandri-Hiinas 14 protsenti. Jõgi kinnitusel lubavad kõik prognoosid oodata kiire kasvu jätkumist.