Jõgi lisas, et e-kaubanduse kasv on olnud Eestis viimase viie aasta jooksul 20–40 protsenti aastas, mis tähendab, et äri on paisu tagant valla pääsenud. «Tänast tarbijat ei iseloomusta enam üksnes suur ostukäru või kaubariiulid,» ütles ta. «Pigem võib selleks olla kohvitass, mille tagant me arvuti- või telefoniekraanilt kaupu valime.»
Jõgi sõnul kinnitavad ka tarbijate ostuemotsioone puudutavad emotsiooniskoori uuringud, et e-poest ostmine tekitab tarbijais tavakauplustes ostlemisest positiivsemaid tundeid. «Küllap on üks põhjus seegi, et veebist ostmine on veel üsna uudne tegevus. Inimest meelitab tunne, et ta sai kauba kätte odavamalt kui tavapoest, aga ka valik ning võimalus teha oste endale sobival kellaajal ööpäevaringselt,» rääkis Jõgi. Samas ei pruugi soodne hind või kauba kättesaamise kiirus olla tema hinnangul enam peamised argumendid, mille tõttu e-poode eelistatakse. «Üha rohkem tuleb mõelda sellele, milline on inimeste vahetu ja terviklik ostukogemus,» sõnas ta selgituseks.
Statistikaameti esialgsetele andmetele tuginevalt ulatus kaupade jaemüük Eestis eelmisel aastal 7,2 miljardi euroni. Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Väädi andmetel moodustas e-kaubanduse käive sellest 0,7 miljardit ehk umbes kümme protsenti. Teist sama palju kui kodumaistest veebipoodidest osteti kaupu välismaalt, mis suurendab e-kaubanduse osa tegelikkuses veelgi. «Kui mõne aasta eest olid peamisteks e-ostukohtadeks välismaised e-poed, siis nüüd eelistatavad ostjad aina sagedamini Eesti e-kaupmehi,» rääkis Väät.
Jõgi täpsustas, et kõige rohkem on inimesed ostnud viimase aasta jooksul veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42%), millele järgnesid elektroonika (30%) ja naisteriided (25%). Toidukaupu ostis mullu e-poest vähemalt ühe korra 12 protsenti eestlastest ehk täpselt 12 korda rohkem kui 2014. aastal. Selles statistikas polnud arvestatud toidukulleriga restoranidest tellitavaid valmistoite.
Lõunakorealased ostavad ligi viiendiku toidust veebist
Toidukaubanduses ja ravimiäris on e-ostude osakaal Eestis siiski vaid kolm protsenti. Globaalne toidukaubanduse keskmine oli mullu aga kaks korda kõrgem ehk kuus protsenti, näiteks Lõuna-Koreas aga juba tervelt 19 protsenti ja mandri-Hiinas 14 protsenti. Jõgi kinnitusel lubavad kõik prognoosid oodata kiire kasvu jätkumist.