Valitsusparteid kaitsesid riigikogu ees stabiilsusfondiga liitumist
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
28. september 2011, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/09/27/770126t1h3e40.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjonis jäi eile lahtiseks, kas parlament peaks hakkama heaks kiitma igat Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) abiprogrammi, kuid rahvaasemikud tahavad neljapäeva hilisõhtuks Eesti osalemise seadustada.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev ütles, et parlament kavatseb esmalt muuta riigieelarve seadust. Vastava seadusemuudatuse arutamine jäi eile istungi aja lõppemise tõttu pooleli. Seejärel on kavas vastu võtta riigikogu otsus, millega Eesti annab EFSFile kahe miljardi euro suuruse garantii võlakirjade tagamiseks.
Vassiljev märkis, et eile pärast riigikogu istungit toimunud rahanduskomisjoni istungil jäid rahvaasemikud eri seisukohtadele küsimuses, kas suuremad EFSFist antavad abiprogrammid peaks saama iga kord riigikogu täiskogu heakskiidu. Reformierakonna saadikute meelest piisaks riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohast ja valitsuse nõusolekust.
Probleem on aga selles, et Eesti riigi tegelik rahaline kohustus ei teki EFSFiga liitumisel, millega kaasneb lubadus, et garanteerime Euroopa ühiseid võlakirju kahe miljardi eest, vaid siis, kui EFSF abisaavale riigile raha välja maksab. Selle eel kooskõlastavad aga abi andvad euroala riigid vastava riigi majandusprogrammi.
Kui kõik sujub, siis tuleb parlamendil neljapäeval kokku kutsuda erakorralised istungjärgud, kus saaks EFSFiga liitumise vormistada. Eile kaitses riigikogu ees EFSFiga liitumist rahandusminister Jürgen Ligi. Arutelu kestis peaaegu neli tundi, EFSFi eelnõu lugemine lõpetati.