Paabut: reaalpalk kahanes oodatust enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine brutopalk kasvas selle aasta II kvartalis 4,2 protsenti ning hindadega korrigeeritud reaapalk kahanes 1 protsendi võrra. Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul oodati aga kiiremat palgakasvu ning reaalpalga oluliselt väiksemat kahanemist.
Enim kasvas nominaalne brutokuupalk kinnisvaraalases tegevuses (11,7 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduses (9,8 protsenti) ning töötlevas tööstuses (5,4 protsenti).
Oodatust vähem kasvas palk ehitussektoris – vaid 3,1 protsenti. «Ehitussektoris ootasime kiiremat palgakasvu eelkõige kasvanud investeeringuvajaduse ning tööjõunappuse tõttu. Viimast mõjutab omakorda Soome ehitussektori areng, kuhu suundus oluline osa majandusmõõna ajal ehitussektorist vabanenud tööjõust,» ütles Paabut.
Töötajate nappus sektoris on juba oluliselt kasvatanud ehitushinda, ehkki palgakasvus see veel ei avaldu.
«Tööjõukulude indeksid, mis on avaldatud küll ainult I kvartali kohta viitavad kas palgasaajate struktuuri muutusele või varimajanduse osakaalu suurenemisele,» sõnas ta.
Hõive ehitussektoris I kvartalis vähenes 4,5 protsenti. Sesoonselt korrigeerimata andmetel kahanes tööjõukulu ehitussektoris 4,3 protsenti ja sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 3 protsenti. Nominaalpalk kasvas aga samas kvartalis 3 protsenti ja reaalpalk langes 2,3 protsenti.
Konkurentsile avatud sektori palgakasv oli samuti Paabuti sõnul oodatust nõrgem – töötlevas tööstuses kasvas reaalpalk II kvartalis vaid 0,2 protsendi, viidates endiselt kulueelise kasutamisele rahvusvahelises konkurentsis.
Teenindavatel tegevusaladel nagu hulgi- ja jaekaubandus aga kasvas reaalpalk aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest. II kvartalis oli kasv 4,4 protsenti. «Selle sektori palgadünaamikat mõjutab ilmselt ühelt poolt turismihooaja kõrgpunkt ning teisalt naaberriikide maksupoliitika.»
«Selleks aastaks prognoosime reaalpalga kasvu ligilähedaseks 2 protsendile, mis viimaste andmete valguses võib olla pisut liialt optimistlik. Seda juhul, kui hinnakasv oluliselt ei pidurdu. Meie hinnangul «veavad» selle aasta teisel poolel palgakasvu eelkõige energeetika-, IT- ja ehitussektorid ning neile järgnevad tasapisi ka teised sektorid, seal hulgas ka avalik sektor.»