Horvaatia astub suure sammu Euroopa Liidu 28. liikmeks saamise suunas: Euroopa Komisjon kavatseb reedel horvaatide ühinemise heaks kiita, tähtpäevana läheb kirja 1. juuli 2013.
EL valmistub tervitama uut liiget
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi teeb komisjoni president José Manuel Barroso ELi olemasolevatele liikmetele ettepaneku bloki laienemisele oma jah-sõna anda – esimene selline samm alates aastast 2007.
«Meil on jäänud joosta veel vaid mõned meetrid. Horvaatia liitumiseks on tee sillutatud,» ütles üks läbirääkimistega tuttav komisjoni ametnik.
Brüsseli heakskiitev peanoogutus tuleb pärast läbimurret neljas poliitikavaldkonnas ehk «peatükis», mis siiani endast teetõkkeid kujutasid. Eriti pingelised olid läbirääkimised kohtusüsteemi ja konkurentsipoliitika vallas.
Kriitikud on süüdistanud Horvaatia valitsust kohtureformiga «viilimises» ja suutmatuses võidelda efektiivselt organiseeritud kuritegevusega.
Nüüd on Zagrebil vaja 27 liikmesriigi anonüümset toetust. Mõned neist on väljendanud kahtlust, kas klubi laiendamiseks on praegu sobiv aeg: kriisis on nii eurotsoon kui bloki viisavaba reisimise skeem.
Asjaosalised loodavad, et lõplik liitumisleping saab valmis ELi liidrite kokkutulekuks 23. juunil – vaid paar päeva enne Ungari eesistumise lõppu.
Ungari on teinud Horvaatia liitumise edendamiseks aktiivset lobitööd.
Ungari eesistumise pressiesindaja ütles, et nad ootavad komisjoni otsuse ära, enne kui ELi valitsuste hulgas ratifitseerimisprotsessi käivitavad.
«Me loodame oma eesistumise lõpuks läbirääkimistega ühele poole saada ja usume, et see on teostatav,» ütles ta.
Palju sõltub sellest, millise seisukoha võtavad liidu laienemise suhtes skeptilised liikmed – eriti Holland.
«Vastased» väidavad, et viimaste liitujate Rumeenia ja Bulgaariaga on juba piisavalt probleeme olnud. Üldiselt leitakse, et need kaks riiki ei ole täitnud liitumiskõneluste käigus antud lubadusi.
Hollandi välisminister Uri Rosenthal ütles, et aeg on võtta õppust varasematest laienemistest. «Piisab, kui heita pilk praegusele olukorrale. Me peame tagama, et reformid oleksid pöördumatud. See aga tähendab, et kuni ühinemise hetkeni peab olema paigas jõustatav seiremehhanism. Meil on vaja tugevat kindlustuspoliisi.»
Fakt, et komisjon Horvaatia liitumiskuupäeva vaid kahe aasta taha paika pani, osutaks justkui sellele, et liikmesriikide nõusolekus ollakse kindlad.
Samal ajal ütlevad aga Brüsselis baseeruvad diplomaadid, et Rumeenia ja Bulgaaria väljavaated Schengeniga liituda on tuhmumas, kuna liikmesriikide valitsused nõuavad neilt tegusid kohtusüsteemide parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel.
«Siin läheb veel aastaid – mitte kuid – enne kui Rumeenia ja Bulgaaria Schengenisse saavad,» ütles üks diplomaat. «Nende kahe kohtusüsteeme praegu lihtsalt ei usaldata.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.