Ministeerium ei nõustu eurotoetuste kasutuselevõtu uuringuga
30. mai 2011, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium ei nõustu KPMG uuringuga, mille kohaselt Eestil edeneb eurotoetuste kasutamine vaevalisemalt kui Lätil ja Leedul.
KPMG uuringu kohaselt oli Eesti eelmise aasta lõpuks meile ajavahemikuks 2007-2013 ette nähtud eurotoetustest suutnud lepingutega katta 60 protsenti, kiireimad eurorahade kasutuselevõtjad on aga Läti 76 ja Leedu 68 protsendiga. Ka eurotoetuste väljamaksete osas on uuringu väitel esirinnas Läti ja Leedu.
Mailin Aasmäe rahandusministeeriumist ütles, et ministeerium KPMG uuringus toodud arvudega ei nõustu ning uurib praegu, kuidas KPMG nendeni jõudis.
«Väljamaksete tegemises oli Euroopa Komisjoni andmeil Eesti 2010. aasta lõpus esimesel kohal,» kinnitas rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri Ivar Sikk. «Olime toetusi välja maksnud 22 protsendi ulatuses, mis on kaks korda rohkem kui EL keskmine. Leedu pakub meile küll aeg-ajalt konkurentsi väljamaksete edetabelis, kuid kindlasti pole alust väita, et oleksime eurotoetuste kasutamisel teistest Balti riikidest maha jäänud.»
«Oleme võtnud kohustusi nii Läti kui Leeduga võrdväärses mahus ja käesoleva aasta aprilliks olime näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kasutanud jõudsamalt kui mainitud naaberriigid,» lisas ta.
KPMG uuring väidab ka, et ajavahemikuks 2007-2013 ette nähtud eurotoetustest oli energia valdkonnas Eestis eelmise aasta lõpuks lepingutega kaetud vaid 19 protsenti.
«Investeeringuid energiamajandusse otsustasime vähendada selleks, et majandussurutise tingimustes paremini ettevõtlust toetada,» selgitas Sikk. «Kuna Euroopa Komisjon ei ole ametlikult veel muudatusi kinnitanud, võib toetussummasid kajastavatest avalikest aruannetest leida eksitavat infot. Tegelikkuses on esialgsest 87,2 miljoni euro suurusest energiamajandusele suunatud toetusest paigutatud 58,4 miljonit eurot ettevõtlusse ning teadus- ja arendustegevusse. Allesjäänud summa energeetika valdkonna toetuseks on kaetud kohustustega 100-protsendiliselt.»