Taani finantsjärelevalve teatas 3. mail, et ei karista Danske Banki Eesti filiaali kaudu rahapesu võimaldamise eest, kuid tegi pangale kaheksa ettekirjutust ja kaheksa noomitust. Ettekirjutustega nõuti peamiselt sisekontrolli suurendamist ja reeglitest kinni pidamise tagamist. Samuti märkis finantsjärelevalve, et pangal tuleb tulevikus inspektsiooni endaga korrektsemalt suhelda.
Kaheksas noomituses juhtis Taani finantsjärelevalve tähelepanu Danske Banki tegevuse puudustele, mistõttu sai võimalikuks rahapesu Eesti haru kaudu. Finantsinspektsioon heitis ette sisekontrolli nõrkust, soovimatust vihjeid rahapesu kohta piisavalt uurida, soovimatust ka rahapesujuhtumeid piisavalt kiiresti uurida ja Eesti juhtkonna väljavahetamisega venitamist.
Danske oli osaline hiiglaslikus rahapesus
Mullu kevadel avaldas ülemaailmne uurivate ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused sellest, kuidas rahvusvahelised pangad pesid 20,8 miljardit dollarit Venemaa raha ja kellest sai lõpuks raha omanik.
Siinsete prominentsete pankade kaudu liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga raha. Lõviosa sellest liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.
Panga Eesti filiaali juht Ivar Pae tunnistas, et neil oli probleeme rahapesu tõkestamise meetmete ja monitooringu süsteemiga. Pae sõnul tegi pank seetõttu läbi mitmeid muudatusi, mis puudutasid ka organisatsiooni ja juhtkonda.
Raha liikus Venemaalt esmalt 112 Ida-Euroopa panka ja sealt edasi üle maailma. Raha jälgi ajanud uurivad ajakirjanikud jõudsid järeldusele, et suures osas jõudis see lõpuks ehitus-, insener-, IT- ja pangandusettevõtteid omavate Venemaa ärimeesteni.
Raha liikus Venemaalt välja läbi riiulifirmade, mille tegelikke omanikke pole võimalik tuvastada. Osa rahast saadi Venemaal riiklike tellimustega seotud pettustest, lisaks tolli- ja maksupettustest.
«Pesumasinast» läbi käinud rahast said pahaaimamatult osa mitmed rahvusvaheliselt tuntud firmad, kellelt erinevaid teenuseid osteti. Näiteks Lõuna-Korea elektroonikahiid Samsung, Rootsi Ericsson, tööriistatootja Black ja Decker jt. Näiteks USA-s sai 500 000 dollarit ettevõte, mis renoveeris president Donald Trumpi golfiväljakut.