/nginx/o/2014/02/04/2795246t1h9b6a.jpg)
Keskkonnakaitse organisatsioonid on alati olnud Saaremaa püsiühenduse vastu, kuna sel võib olla kahjulik mõju viigerhüljestele. Nüüd, mil silla ehitamise plaan taas tõsisemalt päevakorral, ei ole nad oma arvamust muutnud.
Keskkonnakaitsjad ei ole Saaremaa silda kunagi toetanud (5)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
13. jaanuar 2018, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega siin suurt midagi juba hulk aastaid varem öeldule lisada pole,» ütles Eestimaa Looduse mereprogrammi juht Aleksei Lotman ja viitas 2012. aasta otsusele, millega Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Terioloogia Selts ja teised võrgustiku Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) liikmed leidsid, et püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lõppjäreldused on valed, ning otsustasid seetõttu hindamise aruande vaidlustada, kirjutab Äripäev.
Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid leidsid toona, et silla puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Sillavariandi kasuks otsustamine võiks jäädavalt katkestada viigerhüljeste jaoks ülimalt tähtsa rändetee Väinamere ja Liivi lahe vahel ning tuua kaasa suure hulga rändlindude hukkumise, märkisid nad.
Strateegilise hindamise aruandes aga jäeti ekspertarvamused kõrvale ja järeldati, et ühendusel ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju.
Äripäev kirjutas eile, kuidas ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt tahavad valmis ehitada riigi tegemata jäänud Saaremaad ja mandrit ühendava silla, mis maksaks kuni 500 miljonit eurot. Parimal juhul võiks ehitus alata aastal 2020. Sild tasuks end investeeringuna ära umbes 20 aasta jooksul. Plaan oleks viia ka sild börsile.