Karmistuv seadus lööb väiketanklad käpuli (4)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leie tankla.
Leie tankla. Foto: Elmo Riig

Väiksed Eesti kütusemüüjad kurdavad, et kohendused kütuseseadustes nõuvad neilt põhjendamatult palju bürokraatiat ja suuri kulutusi, mis omakorda suretavad täielikult nende konkurentsivõime võitluses suurte tanklakettidega. 

Jutt käib vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõust, mis tähendab sisuliselt seda, et maksuamet saab tulevast aastast täieliku reaalajas ülevaate, kuidas kütus turul liigub, mis toimub kütuse ladustamispaikades ja missugused on firmade omavahelised ostu-müügiahelad. Eesmärk on viia turul toimuvad maksupettused miinimumini.

Taoline lauskontroll eeldab aga kütusemüüjate suuremat panust. Ettevõtted peavad kõik oma tehingud kütuse käitlemise andmekogusse kandma. Samuti tuleb neil hakata maksma suuremat tagatisraha, mille eesmärk on eemale hoida petturid. Kui suurematele kütusemüüjatele pole halduskoormus eriline probleem, siis väiksematele tanklakettide võib see olla saatuslik löök.

Paar päeva tagasi saatsidki väiksed Eesti turul tegutsevad kütusemüüjad riigikogule murekirja, milles leidsid, et uue seadusega kavandatavad muudatused on ebaproportsionaalsed: need puudutavad eriti raskelt just väikseid kütusemüüjaid, suurendades märkimisväärselt nende halduskoormust ning kulutusi, mis paratamatult väljenduvad edaspidi kütusehindades.

Nad lisasid, et kuigi uue seaduse eesmärk on vähendada vedelkütuse turul toimuvaid maksupettusi, siis suurem osa pettusi pannakse toime just kütuse tarneahela alguses, mis ei puuduta aga kütuse jaemüüjaid. Ranged regulatsioonid saavad kaela aga just nemad.

Kütusemüüjad ei ole rahul ka kütuse käitlemise ja laoarvestuse andmekogude süsteemide loomisega, kuna riik on jätnud analüüsimata, kui palju uute elektrooniliste süsteemide arendamine maksma läheb ja millised lisa- ja hoolduskulud veel kaasnevad. Nad kurdavad, et tanklad pannakse sundseisu, kuna kulutusi tuleb teha üksnes selleks, et maksuametil oleks mugavam andmeid töödelda.

Kokkuvõttes leiavad kütusemüüjad, et muudatused piiravad kõik oluliselt ettevõtlusvabadust. Nad rõhutavad, et kui käibemaksupettused on statistiliselt aasta-aastalt vähenenud, siis tegelikult puuduvad reaalsed põhjendused, miks on vaja täiendavaid piiranguid.

«Piirangud asetavad suuremad kontsernid eelisseisundisse, mis omakorda tähendab väiksemate ettevõtete kadumist ning monopolide teket, mis omakorda võib viia n-ö vaikivate hinnakokkulepete sõlmimiseni, mis asetavad tarbija sundseisu. Selline asjade käik ei ole aga kuidagi kooskõlas ettevõtlusvabaduse ning vaba konkurentsi põhimõtetega,» võtsid kütusemüüjad kokku. 

Riigikogule läkitatud kirjale on alla kirjutanud Eesti väiketanklate ja kütusemüüjatega seotud ettevõtjad: Alexey Antonov, Raivo Schilf, Raivo Rebane, Gunnar Kirsipuu, Jaanus Šadeiko, Jüri Aigro, Aleksei Mironov, Raul Raudjalg, Ojar Kirs, Ain Polma ja Vairo-Virkko Ruhno.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles