Swedbank tõstis märgatavalt Eesti majanduskasvu prognoosi

Swedbank. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Swedbank tõstis Eesti majanduse tänavuse reaalkasvu prognoosi 0,7 protsendipunkti võrra 4,2 protsendini.

Järgmisel aastal aeglustub kasv aga 3,5 protsendile ja ülejärgmisel aastal 3 protsendile, prognoosib pank. 

Ettevõtete ja majapidamiste finantsseis on Swedbanki hinnangul tugev ning riigirahandus püsib heas korras. Seetõttu ei vaja Eesti majandus praeguses majanduse kasvutsüklis  täiendavat riigipoolset stimuleerimist. «Mõistlik oleks ära kasutada nüüdseid paremaid võimalusi struktuurireformide tegemiseks ning investeerida efektiivsuse tõstmiseks,» märkis pank.

Järgneb panga kommentaar:

Maailma majanduskasvu väljavaade püsib järgmisel aastal hea

Maailma majanduskasvu väljavaade püsib meie hinnangul järgmisel aastal hea. Euroala majandus on tõusutsüklis ja lähiajal suhteliselt kiire kasv jätkub. Keskpangad on alustanud oma senise majandust stimuleeriva rahapoliitika normaliseerimist ning see hakkab tasapisi mõju avaldama ka turuintressimääradele. Euroopa Keskpank jätkab järgmisel aastal oma varaostuprogrammi vähendatud mahus, kuid hakkab intressimäärasid ettevaatlikult tõstma alles 2019. aastal.

Eesti majanduskasv on laiapõhjaline

Kuigi välisnõudlus on sel aastal oluliselt paranenud, panustavad  majanduskasvu enim sisenõudlusele suunatud tegevusalad ning majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks. Koos tugeva majanduskasvuga on ettevõtete tootlikkuse kasv paranenud ning vahe palgakasvuga on sulgunud. See tähendab ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime ja kasumlikkuse paranemist. Meie hinnangul püsib ka järgmisel aastal välisnõudlus tugev ning see võimaldab Eesti ettevõtetel oma eksporti kasvatada.

Paranenud nõudlus suurendab vajadust täiendavate investeeringute järele

Pärast kolmeaastast langust pöördusid investeeringud sel aastal kasvule. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele ning rakendatud tootmisvahendite määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga kerkinud üle pikaajalise keskmise. Seetõttu võib prognoosida ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse püsimist. Valitsemissektori investeeringud on suurenenud peamiselt hoonetesse ja rajatistesse, mis seletab riigitellimustel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu. Lähiajal peaks valitsemissektori investeeringute tugev kasv jätkuma, millele on toeks Euroopa Liidu rahade mõju suurenemine. 

Eratarbimise kasv peaks järgmisel aastal kiirenema

Vaatamata tarbijate tugevale kindlustundele on eratarbimise kasv sel aastal ootuspäraselt aeglustunud. Osalt on selle põhjuseks inflatsiooniga kohandatud palgakasvu järsk aeglustumine. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb 2018. aastal suurema osa palgasaajate kasutatav tulu taas ning sellel on positiivne mõju eratarbimisele.

Hinnakasv aeglustub veidi

Kõrgemate toorainehindade, aktsiisimaksude tõusu ja tugeva palgakasvu mõjul kiirenes tarbijahindade kasv sel aastal tublisti üle 3%. Järgmisel aastal peaks meie hinnangul hinnatõus aeglustuma 3 protsendini. Inflatsiooni aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Kõige enam panustab järgmisel aastal tarbijahindade kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete kallinemine.

Nõudlus tööjõu järele kasvab ja palgakasv püsib suhteliselt kiire

Vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus (mis suunab neid tööd otsima) suurendab töötute arvu. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud ning seetõttu on hõive kasv järgmisel kahel aastal tagasihoidlik. Sobiva tööjõu puuduse tõttu jääb kiire palgakasv lähiaastatel püsima (meie prognoosi järgi 5% lähedale). Samas peaks tulumaksuvaba palgaosa kergitamine palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.