Islandi president Olafur Ragnar Grimsson oli eile rahva poole pöördudes väljakutsuvas meeleolus.
Islandi president tervitas rahva trotsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päev varem – laupäeval – olid islandlased teist korda keeldunud maksmast Suurbritanniale ja Hollandile tagasi koos Icesave’i pangaga kaotsi läinud 4 miljardit eurot.
Ja sellest luges president välja kinnituse: otsus uuesti referendum korraldada oli õige.
«Rahvas on nüüd kaks korda selgelt oma sõna öelnud,» ütles Grimsson. «Teiste riikide liidrid ja rahvusvaheliste institutsioonide juhid peavad seda rahva tahte väljendust respekteerima.»
Presidendi sõnum oli suunatud Briti ja Hollandi valitsustele. Mõlemad tõotasid eile, et annavad Islandi võla pärast kohtusse.
Sõnum oli mõeldud ka Euroopa Liidu kõrvadele – «Ei» on liitumisläbirääkimised küsimärgi alla asetanud.
Laiemas mõttes näis ta ka teistele välisvõlgade all vaaruvatele riikidele «Islandi mudelit» eeskujuks pakkuvat.
«Finantskriisidest ja pangakrahhidest tulenenud vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda demokraatlikest printsiipidest,» ütles Islandi president.
Diil, mis seekord maha hääletati, oli eelmisest soodsam. Enamik Islandi 320 000 elanikust olid aga siiski resoluutselt seda meelt, et raha, mille välismaalased erapankade krahhides kaotavad, et tohiks nõuda maksumaksjate käest.
«Meie, islandlased, oleme auväärne rahvas, kes maksab alati oma arved. Kui meil on kodanikena õigus oodata antud olukorras ära, mida ütleb kohus. Et oleks selge, kes võla eest seaduslikult vastutab,» ütles Ei-kampaania juhtfiguure Frosti Sigurjonsson.
Ilmselt lahendab tüli Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) kohus Luksemburgis.
Veel hiljuti osutasid arvamusküsitlused sellele, et rahvaküsitlus lõpeb jaatava vastusega. Vastukampaania tegi aga võimsa lõpuspurdi, rõhudes islandlaste «kaasasündinud» iseseisvusele ja sõltumatusele.
Bifrosti ülikooli politoloog Eirikur Bergmann hoiatas, et Islandi valitsusel läheb nüüd väga raskeks, kuid et ta võib kõigele vaatamata siiski püsima jääda. Nimelt panevad paljud islandlased riigi panganduskriisi juhtimise siiski opositsioonilise Iseseisvuspartei süüks.
«Eitav vastus räägib kõnekalt meie rahvuslikust identiteedist: me ei anna välissurvele järele,» ütles Bergmann. «Kasulik või mitte, aga inimesi huvitavad rohkem põhimõtted.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.