Ärijuhtimise magistrikraad – pilet elu päikselisemale poolele

Foto: Pm

Magistrikraad ärijuhtimises on maailma nõutumaid diplomeid ning kuigi Financial Timesi edetabelisse mahtuva kooli diplomi eest tuleb välja käia kümneid tuhandeid eurosid, on järjekorrad koolidesse pikad.

Seda seetõttu, et MBA kraad on võimalus ameti- ja palgaredelil pikkade hüpetega ülespoole ronida ning näiteks Indias on see ka võimalus paremateks abieluväljavaadeteks.

Financial Timesi kinnitusel astub suurem osa vilistlasi ärikooli selleks, et oma sissetulekuid suurendada, ametit vahetada või teha algust sootuks uue karjääriga. Väga oluline oli ka kasulike sidemete loomine, mis aitab eespool nimetatud eesmärke ellu viia.

Vilistlasi küsitleti kolm aastat pärast kraadi omandamist ning 90 protsenti vastanuist kinnitas, et nad olid seatud eesmärgid ka saavutanud.

Ainus riik, kus töökogemus on hea ärikooli diplomist tähtsam, oli Financial Timesi kinnitusel Venemaa. Seal oodatakse pigem teadmisi kohalikust turust ning oskust tegutseda keerulises ärikeskkonnas. Mujal, alustades Keeniast ja lõpetades Kanadaga, on magistrikraad ärijuhtimises mainekast koolist üks kindlamaid viise tõusta palgaredelil kõrgemale.

Kindlat reeglit, millal minna MBAd tegema, pole olemas. Mõned lähevad ärikooli kohe pärast ülikooli, tavaliselt on kandidaatidel aga mõneaastane töökogemus.

Financial Timesi poolt parimaks tunnistatud Londoni majanduskooli tudengite vanus jääb 23 ja 39 eluaasta vahele ning töökogemust on neil 2–14 aastat. Maailma suuremaid korporatsioone Unilever kinnitas näiteks, et  eelistab palgata just pikema töökogemusega värskeid magistrante.

Kuigi palgad on suured ning tööväljavaated head, ei jätnud maailma majanduse kehv käekäik paari aasta eest puudutamata ka värskeid MBA omanikke ning sobiva ametiposti leidmine oli varasemast keerukam.

Mullu tegi tööturg MBA omanike jaoks aga taas pöörde paremuse poole ning neist, kes lõpetasid eelmisel aastal ja otsisid tööd, leidsid endale kolme kuuga ameti 83 protsenti. See on kolm protsenti enam kui 2009. aastal, kuid endiselt vähem kui 2008. aastal, kui 89 protsenti lõpetanuist leidis töö 12 nädala jooksul.

Sama rada liikusid ka vilistlaste töötasud. Kuigi edetabelis esikohta jagava Stanfordi ülikooli Whartoni ärikooli vilistlaste töötasud langesid majanduskriisi ajal veidi, on need nüüd tõusuteel ning 2007. aastal kooli lõpetanute kolme aasta keskmine palk ulatus 171 550 dollari või 122 378 euroni (ehk lõpetanu keskmine palk oli enam kui kaks miljonit vana head krooni).

Üks olulisi tegureid töö leidmisel oli 2007. aasta vilistlaste sõnul praktika. Kaks kolmandikku vastanutest kasutas seda võimalust ning ligikaudu 65 protsenti sai hiljem tööpakkumise ettevõttesse, kus nad olid praktikal olnud. Peaaegu pooled võtsid selle ka vastu.

MBA omanikud, kes töötavad välismaal, teenisid keskmiselt rohkem kui nende koolikaaslased kodumaal. Kodumaale tööle jäänute keskmine palk küündis keskmiselt 143 800 dollarini ehk 102 582 euroni aastas.

Välismaal töötanute palk oli 7000 dollari või 4993 euro võrra kõrgem.
2007. aastal lõpetanute küsitlus näitas, et MBA maksis keskmiselt 132 600 dollarit ehk 94 592 eurot, selle hulka kuuluvad elamiskulud, õppemaks, laenud ja teenimata jäänud raha õpingute jooksul. Kui võtta arvesse inflatsiooni ja suurenevaid õppemakse, on tänavu õpinguid alustavate tudengite kulutused tõenäoliselt veel suuremad.

Kui arvestada, et Eesti keskmine palk oli eelmise aasta detsembris 849 eurot kuus, tuleks õpinguteks raha kõrvale panna kümmekond aastat. Õnneks võib õpinguteks laenu võtta nii pankadelt kui ka üha enam koolidelt endilt.

Ligikaudu 70 protsenti mainekamate ärikoolide vilistlastest kinnitas, et MBA tegemiseks tuli neil võtta laenu ning kolm aastat pärast lõpetamist ei ole nad kogu raha veel jõudnud tagasi maksta, ometi kinnitas lõviosa vastanuist, et raha oli kulutatud õigesti.

Edetabeli koostamisel pidas Financial Times silmas seda, kui palju vilistlased kolme aastaga olid oma sissetulekuid suurendanud, kas nad olid täitnud endale seatud eesmärgid ning millisel tasemel on kooli teadustöö.

Financial Timesi edetabelisse mahtumiseks pidi koolil olema täiskoormusel MBA programm vähemalt neli aastat ning esimene klass, kus on 30 või enam õpilast, pidi olema kooli lõpetanud vähemalt kolm aastat tagasi.

Kool peab olema tunnustatud ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. Edetabel koostatakse koolide ja lõpetanute andmete põhjad. Kokku oli sääraseid koole Financial Timesi andmetel 158 ning neist sada parimat on ka ära toodud.