Euroopa majanduse «turtsuv taastumine» peaks tänavu teatava hoo sisse saama, ennustab ELi volinik Olli Rehn. Lisades, et naftahindade tõus toob kontinendile ühtlasi kõrgema inflatsiooni.
Rehn täheldab eurotsoonis taastumise märke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehn usub, et euroala tegelik sisemajanduse kogutoodang kasvab 2011. aastal 1,6 protsenti. Novembris prognoosis ta veidi vähem ehk 1,5 protsenti.
Rehn seob oma ootused Saksamaa stabiilse sooritusega, kus kasvu oodatakse 2,4 protsendi jagu. Ühtlasi ootab volinik üha rõõmsamaid sõnumeid globaalmajanduselt, mis peaks aitama Euroopa eksportijaid.
Samuti eeldab volinik tänavu sisenõudluse elavnemist. Siiski tunnistab ta, et blokki ootab ees «kahekäiguline kosumine» – kuna teised euromaad, näiteks Hispaania, saavutavad ilmselt vaevalt 0,8-protsendilise edasimineku.
Rehn märkis samuti ära, et krediiditurud, kus mõned riigid eesotsas Portugaliga rekordilisi intresse maksavad, ei ole veel «täielikult normaliseerunud».
Üks mure on veel see, et inflatsioon Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika rahutuste tõttu tõusvate nafta- ja toormehindade tõukel endast taas jõuliselt märku annab.
«Inflatsioon on tagasi,» ütles Rehn.
Euroopa Komisjon tõstis euroala inflatsiooni kasvuprognoosi 1,8 protsendi juurest 2,2 protsendi peale.
Rehn ütles, et keskmised naftahinnad on tänavu ilmselt üle 100 dollari barrelist. Volinik usub siiski, et nimetatud hindade mõju majanduskasvule on «piiratud».
Mõned sõltumatud analüütikud «väljastpoolt» – nagu näiteks Ernst & Youngi vanemnõunik Marie Diron – näevad tulevikku aga tumedamates värvitoonides.
«Kuigi komisjoni meelest on kasvuriskid üsna tasakaalus, siis meie hinnangul on majandust allapoole suruvate riskitegurite mõju oluliselt suurem. Poliitikud peaksid valmistuma palju ebasoodsamateks arenguteks, kui neile hetkel kangastub,» kirjutas Diron.
«See tähendab, et [Euroopa Keskpank] viivitab ilmselt intressimäärade normaliseerimisega ning ka suhteliselt tervete rahandustega riigid peavad rahapoliitika karmistamise tempot maha võtma, et majandust toestada.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.