Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuring: inimesed ei kipu maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma
Täiendatud!

Valitsuse pressikonverents. FOTO: Liis Treimann

Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, kusjuures just vaesemad inimesed on selles osas eriti pessimistlikud, selgub BNSi tellimusel Kantar Emori läbiviidud uuringust.

Kõigist uuringus osalenutest vastas 38,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas uue valitsuse majanduspoliitika ja plaanitavad maksumuudatused parandavad nende majanduslikku heaolu. Samas 48,7 protsenti arvas, et plaanitavad muudatused pigem või kindlasti ei paranda nende heaolu ning 12,6 protsendil ei olnud seisukohta.

«Huvitav on märkida, et keskmisest skeptilisemad olid väiksema sissetulekuga inimesed ehk need, kellele need meetmed on suunatud,» ütles uuringufirma Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog BNSile küsitluse tulemusi kommenteerides.

Kuni 400 eurot pere liikme kohta teenivate inimeste hulgas leidis koguni 53,7 protsenti vastanutest, et uued maksukavad ei paranda nende heaolu ja 38,7 protsenti uskus, et parandavad. 400,01 kuni 700 eurot pereliikme kohta teenivatest inimestest leidis 45,2 protsenti, et maksumuudatused parandavad nende heaolu ja 42,5 protsenti, et ei paranda. Üle 700 euro pereliikme kohta teenivatest vastajatest leidis 50,2 protsenti, et maksumuudatused ei paranda ning 36,6 protsenti, et parandavad nende heaolu.

Suuremad kõikumised keskmisest olid veel peamiselt selles, kui paljud ei osanud maksumuudatuste osas sisukohta võtta. Kui keksmiselt oli selliseid kõigi vastajate seas 12,6 protsenti, siis erinevatest gruppidest puudus kõige sagedamini - 26,1 protsendil - oma seisukoht nendel, kelle ei olnud ka erakondlikku eelistust. Samuti ei osanud maksumuudatuste osas seisukohta võtta 17 protsenti alla-35-aastastest, 22,1 protsenti põhiharidusega inimestest, 16 protsenti maa-asulate elanikest.

Uue valitsuskoalitsiooni moodustanud erakondade toetajad samas usuvad, et valitsuse kavandatavad maksumuudatused parandavad nende heaolu, teiste erakondade toetajad aga mitte. «Suhtumine sõltub oluliselt vastanute erakondlikust kuuluvusest,» ütles Voog. «Uue koalitsiooni toetajad uskusid muudatuste mõju majanduslikule heaolule ning teised mitte,» lisas Voog.

Koalitsiooni juhtpartei Keskerakonna toetajatest vastas samale küsimusele jaatavalt 61,5 protsenti. Täpselt sama palju ehk 61,5 protsenti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetajatest usub maksumuudatustest kasu saavat. Kõige skeptilisemad on koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 50,5 protsenti usub maksumuudatustest kasu saavat ja 34,8 protsenti arvab, et nad pigem või kindlasti ei saa muudatustest kasu. IRLi toetajatest arvab, et nad maksumuudatustest kasu ei saa, 32,7 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 30,8 protsenti.

Kõige vähem usuvad maksumuudatustest kasu saavat Vabaerakonna toetajad, kellest 65,1 protsenti arvas, et nad ei saa uue koalitsiooni majanduspoliitikast kasu ja 22,5 protsenti arvas, et saavad. Reformierakonna toetajatest uskus maksumuudatustest kasu saavat 25,7 protsenti ning neid, kes arvasid, et ei saa kasu, oli 64,9 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest usukus maksumuudatustest kasu saavat 38,1 protsenti ning mitte saavat 54,7 protsenti.

Karilaid: Reformierakond on meile liiga palju probleeme pärandanud

«Eesti poliitiline kultuur on selline, et siin on lubatud igasuguseid asju – vaadates nii lähi- kui ka kaugemat minevikku. Inimesed tahavad käegakatsutavaid asju ja kõik, mis toimib tõsiasjana, on nende jaoks fakt. Ja poliitikute lubadusi – poliitilist retoorikat, et ühe või teise maksu mõju on positiivne ja toob ka kasu – väga ei usuta,» kommenteeris uuringutulemusi Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

«Inimesed tajuvad ühiskonnas valitsevat ebakindlust palju sügavamalt, kui me oskame ette kujutada, ja üksikutest meetmetest ei piisa,» kommenteeris Karilaid uuringust tulenevat skepsist. «Probleemidering, mille Reformierakond on pärandanud, on väga suur ja seda ei ole võimalik võluvitsaga ära lahendada. Ees ootab pikaajaline ja süsteemne töö. Ühelt poolt on see selgitustöö, teisalt peavad programmid olema tõhusad ja mõjusad.»

«Selgitustöö ei ole olnud piisav ja Eesti poliitiline kultuur on skeptitsismi täis,» selgitas Karilaid. «Järelikult tuleb võimul olevatel poliitikutel oma tööd paremini teha – kui inimesed ei saa aru, tuleb rääkida uuesti ja paremini. Ma arvan, et rääkimisest on veel parem see, kui mingid poliitikad rakenduvad ja on tunda nende reaalset mõju – see on kõige positiivsem.»

«Eestis on palgavaesus väga suur ja 50–60-eurosed võidud on ka väikesed,» nentis Karilaid. «Need summad võivad tunduda suurena, aga et palgavaesusest inimesi välja tuua ja heaolu tõsta, on vaja tervikmeetmeid. Kõige osas, mis puudutab tervishoidu, sissetulekuid ja ravimihindu, on madalama sissetulekuga inimeste jaoks vaja veel rohkem ära teha. Tulumaksumiinimumi tõstmisest ei piisa, et tuua inimesed kõrgemale elatustasandile. Selleks on vaja investeerida majandusse, selleks on vaja luua uusi ja kõrgemapalgalisi töökohti.»

«See vigadeparandus, mis on Reformierakonna poolt maha jäetud ja mis meid nüüd ees ootab, puudutab haigekassa miinust, ravijärjekordade pikkust ja arstiabi kättesaadavust. Need on väga sügavad probleemid» märkis Karilaid.

Karilaiu sõnul jäi 25. novembrist 1. detsembrini toimunud küsitlusperiood paraku ka sellesse vahemikku, kui nii meedia kui ka Keskerakond tegelesid valdavalt maaeluminister Martin Repinski juhtumitega.

Michal: inimeste skeptilisus on loomulik

«Uuringust paistev ligi poolte Eesti inimeste skeptilisus on loomulik, sest mõistame ju kõik, et need kiirelt kokku klopsitud maksuplaanid tuleb meil endil kinni maksta,» kommenteeris aga Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.

Tema sõnul on uue valitsuse maksupoliitika sõnum suurem ümberjagamine ja inimeste eest nende otsuste ära tegemine, mitte uue jõukuse juurdeloomine ja ettevõtmisteks vabaduse loomine. «Sellega ongi Eestis raske samastuda - eesmärk peaks olema majanduses tootlikkuse tõus koos palgakasvuga, algatusvõime ja töökuse hindamine, mitte vastupidi,» märkis Michal.

Ta tõi esile, et tulekul on pangamaks, mida tuleb kliendina kõigil kanda, kes pangateenuseid kasutab. «Samuti automaks - pere või ettevõtte vajadused muutuvad ja taas maksame. Eriti tihti kuulen viimasel ajal küsimust, miks uus valitsus tahab keelata ühiste deklaratsioonide esitamise. Loodan, et seda küsitlust loetakse mõtte ja mõistmisega uue valitsusliidu ideoloogide poolt ja tehakse oma kiirustamise plaanides muudatusi, ning selgitatakse enam, miks on uued maksud nende arvates vajalikud,» lisas Michal.

Kokku küsitles Kantar Emor 25. novembrist kuni 1. detsembrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 931 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Tagasi üles
Back