Eesti Energia rekordkasumit varjutab ebamäärane tulevik
29. jaanuar 2011, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel kõigi aegade parimast majandustulemusest teatanud riigifirma Eesti Energia loodab valitsuselt saada 500 miljonit eurot lisakapitali, kuid kas valitsus sellega ka nõustub, pole veel selge.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kinnitas eile firma majandusaasta tulemusi kommenteerides, et tänavu või äärmisel juhul järgmise aasta alguses ootab ta valitsuselt 500 miljoni eurost rahasüsti ettevõtte aktsiakapitali.
Lisaraha küsimise põhjuseks on uus põlevkivielektrijaam, mille kaks plokki neelavad kuni 950 miljonit eurot. Liive kinnitusel selliseks investeeringuks firmal raha ei jätku ja nii suurt laenu võtta ei suudeta.
Kui Reformierakond eelmise aasta mais Eesti Energia börsiplaani IRLi majandusministri Juhan Partsi suureks meelehärmiks kõrvale lükkas, leidis peaministripartei, et Eesti Energia rahavajaduse katab valitsus ise. Kui suures mahus ja mil kombel Reformierakond aga Eesti Energia lisarahavajaduse rahuldab, pole selge.
«Eesti Energia kapitalivajadus on tegelikult ikka veel ebaselge, arvatavasti hindab uus valitsus selle ja investeeringud kõigepealt üle,» kommenteeris eile rahandusminister Jürgen Ligi. «Lisaraha allikaks ei kõlba reservid. Kui riik oluliselt panustama peab, siis võlakirjad – sõltuvalt muidugi võlakirjaturu seisust üldisemalt – on loogiline valik.»
«Aga kõik, rõhutan, tuleb uutes oludes ümber arvutada, alates kapitalivajadusest endast,» lisas Ligi. «Ma ei tea prognoosida IPO tõenäosust üldisemalt, aga projektipõhist koostööd erasektoriga ei ole seni keegi välistanud.»
Projektipõhine koostöö erasektoriga tähendab Eesti Energia tükeldamist ja näiteks õlitööstuse iseseisvat börsile viimist. Nii poliitikute kui ka ärimeeste ringkondades on see mõte tuntud ja kahtlemata leiduks ärimehi, kes tahaks osa saada ülisuurt tulu tõotavast õliärist.
Reformierakonna poliitikud on varem korduvalt kahelnud, kas Eesti peab ikkagi panustama kahe plokiga uude põlevkivielektrijaama. Uued põlevkiviplokid ootavad praegu Euroopa Komisjoni riigiabiluba.
Nimelt tahab majandusministeerium maksta pärast jaamade valmimist neile toetust kasvuhoonegaaside kvootide oksjonite tulust. Riigiabiluba aga pole, seega ei saa energiafirma jõustada ka Alstomiga allkirjastatud ehituslepingut.
Peale riigiabiloa kummitab Eesti Energiat ka põlevkivipõud. Firma loodab nii oma õlitööstuse kui ka uue elektrijaama varustada uuest Uus-Kiviõli kaevandusest. «Meil on seaduslik õigus saada Uus-Kiviõli kaevanduse kaeveluba, sest lõppevad Aidu karjääri ja Viru kaevanduse varud,» lausus Liive.
Viru Keemia Grupp peab aga Uus-Kiviõli kaeveloa andmist Eesti Energiale lubamatuks ja soovib, et keskkonnaministeerium paneks selle oksjonile.
Veel üks tundmatu suurus energiafirma tulevikus on Vene elektri pealetung. Viimastel nädalatel on Nord Pooli Eesti hinnapiirkond näidanud üllatavalt madalat hinnataset, Soome hinnapiirkonnas on hind sõltuvalt päevast kuni poole kallim. Asjatundjad põhjendavad seda Vene elektriga, mis leebemate keskkonnanõuete tõttu on ka euroliidus toodetust odavam.
«Enne kui ei ole selge, kuidas tagada aus konkurents kolmandatest riikidest (Venemaalt – toim) pärit elektriga, me uut suurt elektritootmise investeeringut Balti riikides ei näe,» kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Liive ei teinud saladust, et hiljemalt tuleva aasta märtsis-aprillis kavatseb Eesti Energia lisakapitali hankida uue võlakirja emissiooniga. Praegu on Eesti Energia võlakirjad noteeritud Londoni börsil.
Võlakirjade maht on 300 miljonit eurot. Kui suurt summat Eesti Energia uue emissiooniga teenida soovib, polnud Liive eile nõus täpsustama.