Pole mingi ime, et Saksamaalt kaks suurimat odavpoodide ketti – Aldi ja Lidl – pärit on. Olgu nad pealegi Euroopa suurim majandus, aga tervelt kaks aastakümmet elasid sakslased alla oma võimete.
Sakslastel tekkis ostukihk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa tootmiskasv inimese kohta oli alates taasühinemisest (aastal 1990) kuni finantskriisini 7 protsendiga Suurbritanniast maas.
Mullu see muutus.
Saksa kasv oli parim 1991. aastast alates. Töötusmäär kukkus madalaimale tasemele alates aastast 1972. IFO ärikliima indeks pole veel kunagi nii kõrgel olnud. Ja ärimehed pole iial varem olnud nii optimistlikud.
Pärast kümnendit täis kasinust ja kokkuhoidu näitavad kõik märgid, et Sakslased on valmis kulutama.
Kui aus olla, lõhnab olukord lausa tarbimisbuumi järele. Euroopa Keskpanga intressimäärad peegeldavad perifeeria häda ja viletsust, mis Saksamaa jaoks aga tähendab madalamaid tegelikke intresse (inflatsiooni arvestades) alates aastast 1976.
Ärge kellelegi öelge, aga laenuvaenulikud sakslased võivad isegi krediidibuumis kaasa lüüa.
Nende jaoks, kes usuvad, et Saksa kasv lööb sisemajandusele hoo sisse, kerkib küsimus: kuidas sellest kasu lõigata?
Inflatsioon peaks tõusma, mis on paha uudis riigivõlakirjadele.
Kinnisvara peaks lõtvadest rahandustingimustest kosuma – millest võiks sündida eluasememull – kuid vähem kui pooled sakslased on ise oma kodude omanikud. Seetõttu tuleb tants tõenäoliselt pigem kommertskinnisvara ümber.
Kui aktsiatest rääkida, siis napib Saksamaal suuri börsifirmasid, mida tarbijakulutused mõjutaksid. Käputäis jaemüüjaid ja autotootjad – ning rohkem suuri tsükliaktsiaid tarbimisvaldkonnas eriti polegi. Kuna pakkumine on piiratud, piisab suhteliselt vähestest panustajatest, et hinnad üles lükata.
Saksa aktsiad jäävad uute optimismipuhangu peegeldamisel esialgu tagasihoidlikuks, esmaklassiliste aktsiate Dax indeks on Financial Timesi ja Londoni börsi FTSE Eurofirst 300st vaid veidi kõrgemal.
Kui uinuvad «tarbijad» ärkavad, kisub see lõhe laiemaks.
Investorid peaksid aga olema valivad: börs peegeldab tänast ekspordist tõugatud majandust – mitte eelseisvat tarbimist.
Copyright The Financial Times Limited 2010.