Eesti Energia hakkab põlevkivituhast tehtud väetist müüma
21. aprill 2016, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia alustab Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele.
Põlevkivituha mõju mullale on Eesti Energia põhjalikult uurinud koos Eesti Maaülikooli ja suurtalu pidajatega. Uuringutulemused kinnitavad, et põlevkivituhast mullaparendaja aitab taimedel pinnasest toiteelemente omastada, vähendab taimehaigustesse nakatumist ja pärsib ka samblakasvu, teatas Eesti Energia.
«Uurisime põlevkivituha mõju mullale ja saagikusele koos Eesti Maaülikooli ja suurtaludega üle riigi. Katseid viisime läbi üle Eesti erinevatel pinnastel. Tänaseks on meil olemas nii teadlaste kui ka talupidajate kinnitus põlevkivituha sobivusele ja positiivsele mõjule: vilja saagikus kasvab ja paraneb väetiste omistamine taimedes. Samuti sobib põlevkivituhk ka metsaistikute kasvatamiseks,» rääkis Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Katri Ots rääkis, et 2011.-2015. aastatel katsetas maaülikool Enefix mullaparendaja mõju okaspuude kasvule. «Katse käigus veendusime, et põletatud põlevkivis sisalduvad toiteelemendid sobivad lisaks põldude rikastamisele ja metsaistikute kasvatamisele ka turbamuldadel puistute ja jõulukuuseistandike kasvu kiirendamiseks.»
Lõuna-Eestis asuva Kaska-Luiga talu agronoom Marek Kruusla tõi välja, et põlevkivituha positiivne mõju avaldus ka nende talu 80-hektarilise põllu saagi tulemustel. «Üle-eelmisel aastal panime põllule prooviks põlevkivi tolmtuhka ja nägime juba järgmisel aastal, et väetise omastamine taimedes on paranenud. Sellest saime aru, et peame põldude lupjamist põlevkivituhaga süstemaatiliselt jätkama.»
Võrreldes teiste meliorant-mullaparendajatega on põlevkivituha eelisteks kõrge kaltsiumkarbonaatide sisaldus, mis aitab mulla pH-taset kiiremini neutraliseerida ja seda mikroelementidega rikastada. Lisaks on põlevkivituha eelisteks ka kuivus, peensus, hea lahustuvus ja rikkalik toitainete sisaldus. Tänu mullaparendaja kiirele toimele ja madalale ühikukulule hektari kohta saab seda kasutades põllumajanduses väetamise kulusid kokku hoida.
Eesti Energial on võimekus toota aastas ca 330 000 tonni mullaparendajat ning tarnida seda klientidele aastaringselt. Mullaparendajana on enim kasutust leidnud tolmpõletuskateldes tekkiv põletatud põlevkivi tolmtuhk. Elektri tootmisel eraldab Eesti Energia suitsugaasidest ülipeente osakeste ja kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuha, mis on keskkonnale ohutu ja sobilik kasutamiseks muldade lupjamiseks. Tänu aluselisele koostisele neutraliseerib põlevkivituhk kiirelt mulla happelisuse taset ning tõstab samaaegselt mulla viljakust. Põlevkivituhka on Eesti põldudel lupjamiseks kasutatud alates 1960ndatest aastatest.
Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energia tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.