Investorid pagevad perifeeriast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investorite usk eurosse on vähenenud.
Investorite usk eurosse on vähenenud. Foto: SCANPIX

Seljataha jääb aasta, mil Euroopa poliitikud finantsturgusid oma pilli järgi tantsima panna üritasid. Mille peale turud kostsid, et eks me näe.


Esimene piinlik tagasilöök tabas poliitikuid Kreeka näol. Väljaupitamisi välistav kokkulepe kujunes 80 miljardi euroseks päästeoperatsiooniks.

Siis lõid nad 500 miljardi euro võimsusega päästemehhanismi, lootes turud ära ehmatada ja alistuma sundida. Vaid kuus kuud hiljem jäid nad taas pika ninaga ja pidid sirutama päästva käe Iirimaale.

Seepeale panid poliitikud pead kokku ja moodustasid permanentse päästefondi, mis määratud käivituma aastal 2013. Ja asi läks vaid hullemaks. Ja lausa nii palju hullemaks, et fondi tuli turgude rahustamiseks lahjendada ja ümber teha.

Õppust pole Euroopa liidrid aga võtnud.

Tõsi küll, põhjalikust remondist on juttu olnud. Nagu näiteks eurovõlakirjast ja kulutuste suuremast tsentraliseerimisest.

Euroopa liidrid on kuulutanud, et teevad euro stabiilsuse tagamiseks «kõik mis iganes vaja». Aga mis see «iganes» oleks, seda ei suudeta kokku leppida.

Samal ajal kõlab nende jutt, et Portugal abi ei vaja, nagu soovunelm. Eile jõudis Moody's järjekordse sammu reitingulangetuse suunas astuda.

Pole siis ime, et investorid põgenevad.

Hispaania 10-aastaste riigivõlakirjade intresside vahe turvaliste «sakslastega» venis tagasi enam kui 2,5 protsendi peale. Euroajastu tipptasemest jääb veidi puudu, kuid eilsest hullemas seisus on oldud vaid kahel päeval novembri lõpus.

Stressitase tõuseb ka finantssüsteemis, kuigi võrreldes 2008. aasta kriisiga on pinge veel suhteliselt madal.

See kõik on täiendanud pessimistide ridu, kellele kangastub euro sünge ja masendav lõpp.

Eile lõi euro kõigi aegade madalusrekordi Šveitsi frangi suhtes, mida kõik alates Belgia hambaarstidest kuni Itaalia mafioosodeni turvaliseks varjupaigaks peavad. Kulla suhtes on frangil see eelis, et selle eest saab kraami osta.

Miskipärast jätkub aga tipus troonijatel tahtmist pidada turgudele jutlusi Euroopa turvalisusest, ise samal ajal kakeldes selle üle, kes maksma peaks. Laias laastus: kas Saksamaa, Euroopa Keskpank või võlausaldajad.

Ka väljaupitamiste pealt on muidugi võimalik raha teenida, kuid ärgem ajagem seda segi investeeringutega.

Poliitika, majanduse ja võlakirjaturgude vastasmõjud võivad viia riikide maksekatkestusteni, olgu retoorika ükskõik kui kõlav.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles