Kreeka sotsialistide partei Pasok koges eile õhtul kohalikel ja piirkondlikel valimistel kaotusi, peaminister taganes aga oma ähvardusest sellisel juhul erakorralised üldvalimised korraldada.
Kreeka sotsid said valimistel lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel pöördus George Papandreou rahva poole palvega «näidata üles üksmeelt ja anda igaüks oma loov panus» majandusmuredega võitlemiseks, mis riigi tänavu maksekatkestuste veerele tõid.
Samas aga andis Papandreou mõista, et tuleval nädalal avaldamisele tulevas eelarves sisalduvad täiendavad karmid reformid.
«Iga kodanik peab tuleviku kindlustamise nimel ohverdama osa isiklikust jõukusest. Meil tuleb majandus stabiliseerida ja vähendada puudujääki,» ütles ta.
Kohalike valimiste esialgsed tulemused näitavad, et võimupartei Pasok on saanud tagasilöögi ja võidab 13st piirkondliku kuberneri kohast vaid viis. Opositsiooniline partei Uus Demokraatia juhtis viies piirkonnas, kolmes oli seis tasavägine, ütles siseministeerium.
13 kuud tagasi võitis Pasok üldvalimistel kõigis 13 piirkonnas.
Valimisaktiivsus oli madal, mõnes piirkonnas jättis hääletamata ligi 50 protsenti valijatest. Ka see näitab analüütikute sõnutsi rahulolematust Pasoki poliitikaga.
Samas näitas Metroni küsitlus, et 80 protsenti vastanutest on erakorraliste üldvalimiste vastu.
Papandreou oli ähvardanud taotleda Pasokile värsket mandaati, kui nad kohalikel valimistel «selget võitu» ei saa. Konkreetseid numbreid välja käimast ta aga hoidus.
Konservatiivse partei Uus Demokraatia liider Antonis Samaras ütles, et sotsialistide kaotused koos väga madala osalemise protsendiga – mis on Kreeka puhul pretsedenditu – kujutab endast Pasoki kokkuhoiupoliitika hülgamist.
«On selge, et Pasokil ei õnnestunud valijaid šantažeerida,» lisas Samaras.
Papandreou ei väsi kinnitamast, et Kreeka majandus on taastumas. Rahva usaldus aga kõigub.
Tuleval pühapäeval seisab Pasokil ees uus katsumus. Nimelt seisab siis ees uus hääletusraund praktiliselt kõigi piirkondade ja suuremate linnade kuberneride ja linnapeade valimiseks, kus ükski kandidaat selget enamust ei saanud.
Samas on sotsialistide kandidaat eelisolukorras võtmelise tähtsusega Atika piirkonnas, kus asub ka pealinn ja kus elab enam kui 50 protsenti kodanikest.
Parlamendis on Pasokil mugav enamus, kuid partei populaarsus käib alla, kuna Kreekal seisab ees juba kolmas järjestikune langusaasta.
Kreeka kärpeprogramm on pärast tugevat algust hoogu kaotamas, maksulaekumised on allpool eesmärke ja struktuursed reformid on takerdunud bürokraatiasse.
Analüütikud olid hoiatanud, et erakorralised valimised mõjuksid majandusele halvavalt ja õõnestaksid käimasolevate reformide kulgu – mida lubati teostada vastutasuks Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt tagatud 110 miljardile eurole.
«Valimised maksavad raha ja tekitavad viivitusi – nii maksude kogumise kui seaduste vastuvõtmise vallas. Me kaotaksime kolm kuud, mis võiks aga reformiprogrammile olla saatuslik,» ütles Ateena uuringufirma IOBE direktor Yiannis Stournaras.
Copyright The Financial Times Limited 2010.