Kuubal algas kapitalistlik revolutsioon

Kuuba president Raul Castro Foto: SCANPIX

Kuuba president Raul Castro on pannud paika raamistiku rudimentaarse tööturu ja väikeettevõtete sektori tarvis.

Castro kuulutas välja koondamisi, drastilisi töötushüvitiste kärpeid ja väikeettevõtluse arengut puudutavad seadused.

Tegemist on reformimeelse presidendi seni suurimate sammudega Kuuba majanduse moderniseerimiseks.

«Seadused on välja kuulutatud, tagasiteed ei ole. Ma usun, et see on positiivne ja annab lootust, et reformid on tõesti pihta hakanud,» ütles üks kohalik analüütik, kes palus anonüümsust, kuna tal ei olnud ametlikku luba välismaise ajakirjanikuga kõnelemiseks.

Samas hakatakse väikeettevõtlust välja arendama riikliku süsteemi raames. Protsess tuleb ilmselt aeganõudev ja segane, kuna bürokraadid kalduvad pidureid panema ja pistiseid nõudma, finantseerimise ja varustusega on nagu on, ning inimesed hakkavad uues olukorras endale paremaid positsioone «manööverdama».

Väike valik uuendustest: füüsilisest isikust ettevõtjad – nagu väikeettevõtjaid tihti eufemistlikult kutsutakse – võivad nüüd inimesi tööle võtta, ettevõtluseks ruume rentida, ajada äri riigiga ja pangalt krediiti paluda. Kommunistliku partei ajaleht Granma kirjutas, et uute vabaduste valguses «taandutakse hoiakutest, mis ettevõtluse sisuliselt hukka mõistsid ja häbimärgistasid isikuid, kes 1990. aastail ametlikult sellise tegevuse kasuks otsustasid».

Samas jäävad inimestele koormaks kaela nõutavate aruannete kuhi ja igakuised normid ja maksud. Eriti arvestades seda, et enamikel kuubalastel ei ole ei autot ega telefoni. Samuti on piiratud valdkonnad, kus äri teha võib.

Kui tolleaegne president Fidel Castro 1994. aastal esmakordselt füüsilisest isikutest ettevõtjatele rohelise tule andis, nimetas ta seda «ajutiseks järeleandmiseks kapitalismile». Ta kehtestas ühtlasi litsentsidele niivõrd karmid piirangud ning kehtestas nii karmid maksud ja reeglid, et inimeste äridest suurt järele ei jäänud.

Väikeettevõtjate all mõistetakse Kuubal kõiki alates ehitajatest, klounidest, lapsehoidjatest, habemeajajatest, kosmeetikutest ning erataksode ja -veoautode juhtidest kuni kodudesse püsti pandud võõrastemajade, pitsabaaride ja remonditöökodadeni.

Litsentseeritud juuksur Christina oli õnnelik võimaluse üle asutada oma klientide tarvis ilusalong. Paljud neist on diplomaadid, nende abikaasad ja jõukamad kuubalased. «Ma pean juba plaane, kuidas ruumid üürida ja töötajaid palgata. Kuigi tööd tuleb sellega palju ja kindlasti võtab see kõvasti aega, enne kui asjad nii kaugele saab,» ütles ta. Ja palus – nagu paljud teised – oma täielikku nime mitte avaldada.

Christina ütles, et ta pidi läinud nädalal vapralt võitlema, et endale uute reeglite raamatuke pihku saada, kuna neid haarati ajaleheputkadest üsna metsikult.

Reformide eesmärk on ühtlasi muuta seaduslikuks olemasolevad väikeettevõtted ja hakata neilt makse koguma. Samuti on tarvis tagada äraelamise võimalus riigiteenistujatele, kes varsti vallandatakse, kuna riik peab oma palgafondi kärpima ja «suunama» vähemvajalikud ametnikud eraettevõtlusse ja kooperatiividesse.

Kokku koondatakse Kuubal 500 000 riigiametnikku, esimene raund toimub märtsikuus.

Puusepp Pedro, kes oma tööd aastaid ilma litsentsita on teinud, loobus aga lõpuks katsetest endale reegliteraamat hankida. «Küll ma teiste käest kuulen ja vaatan siis, mis ma teen. Kui selgub, et maksud pole liiga hullud, siis ma võtan vist litsentsi, kuna siis ei pea pidevalt politseinike ja inspektoritega nääklema,» ütles ta.

Ajaleht Granma hoiatas hiljuti: «Need, kes ilma paberiteta edasi tegutsevad või makse ei maksa, saavad tunda Kuuba seaduste ja maksuameti karmi kätt.»

Pedro ütles, et neil on kahe sõbraga kolme peale neli elektri-tööriista, mille saatsid sugulased Miamis. «Kes teab, võib-olla saavad nad meid veel veidi aidata ja siis me üürime endale mingi koha ja paneme äri püsti,» mõtiskles ta.

Kui ülalmainitud uutest maksudest rääkida, on kõige rabavam neist ehk uus palgafondi maks, libiseva skaalaga alates ühest kuni «enam kui 15 töötajani», millega kaasnevad reeglid, mis sätestavad eraviisilistele põllumeestele tööjõu palkamise korra. Riigis, mille põhiseaduse artikkel 21 sätestab, et «kodanik ei tohi kasutada oma omandit ja tööriistu tulu teenimiseks kaaskodanike tööjõu ekspluateerimise läbi», kujutab juba see iseenesest väikest revolutsiooni.

Copyright The Financial Times Limited 2010.