Iiri valitsus teatas, et peab eelarvet plaanitust kaks korda rohkem kärpima, et puudujääk 2014. aastaks kontrolli alla saada.
Iirimaa kahekordistas kärpeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse sõnutsi kindlustab 15 miljardi euro suurune kokkuhoid nelja järgmise aasta jooksul selle, et eelarvepuudujääk saab 2014. aastaks eurotsooni reeglite kohaselt 3 protsendi piiresse sisemajanduse kogutoodangust.
Mullu Euroopa Komisjonile esitatud kärpekavas oli vastavaks summaks märgitud 7,5 miljardit eurot.
Peamiste põhjustena, miks summat niivõrd oluliselt suurendati, nimetas valitsus «madalamaid kasvuprognoose nii meil kui mujal ning kõrgemaid võlaintresse».
Ka Dublini uuringufirma The Economic and Social Research Institute arvutas möödunud nädalal välja, et kokku tuleks hoida 15 miljonit eurot, kuid väljendas ühtlasi muret, et «niivõrd mastaapne kärbe nii lühikese ajaperioodi jooksul võib majandusele negatiivselt mõjuda».
Valitsus tunnistas oma pressiteates, et «meetmed, mis nüüd tuleb rakendada, ei jäta kodanike elustandardit puutumata».
Kuid kärbete edasilükkamine «õõnestaks veelgi usaldust meie vastu ning lükkaks edasi jätkusuutliku kasvu väljavaate ja töötusmäära languse», ütles valitsus.
Iiri eelarvepuudujääk on tõusnud rekordkõrgustesse, suure augu närisid riigirahandusse kinnisvarakrahh ja panganduskriis.
Tänavu peaks eelarvepuudujäägiks tulema 11,9 protsenti SKTst – kui jätta arvestamata ühekordsed pankade päästmiseks väljakäidud summad. Kui pankade päästmise raha juurde lisada, saame tulemuseks 32 protsenti.
Tuleva aasta puudujäägiks plaaniti algselt 10 protsenti, arvestades eelarvesse kavandatud 4 miljardi euro suurusi kärpeid. Nüüd leiavad aga analüütikud, et eesmärgini jõudmiseks tuleb valitsusel kulusid veelgi karmimalt kärpida ja lisaks ka makse tõsta.
Valitsus peaks eelarve välja käima 7. detsembril. Juba novembris on aga plaanis tutvustada avalikkusele üksikasjalikku nelja aasta plaani.
Nimelt soovib valitsus veenda turgusid, et on täielikult pühendunud riigirahanduse korrastamisele ning üritab niiviisi tõmmata alla laenuvõtmise maksumust, mis on viimaste kuudega enneolematult suureks läinud.
Seda kartuste tõttu, et kui Iiri olukord halveneb, ei jää neil muud ole kui abipalvega Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi poole pöörduda.
Copyright The Financial Times Limited 2010.