Eurotsooni liikmed, kes oma riigirahandust kontrolli all hoida ei suuda, peavad edaspidi karistuseks trahvi maksma.
Euroala eelarverikkujaid ootab trahv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See Euroopa majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni ettepanek kujutab endast kõige dramaatilisemat muudatust Euroopa Liidu majandusjuhtimises alates ühisraha kasutuselevõtust.
Vastavalt eelnõule, mis tuleval kolmapäeval ametlikult välja käiakse, trahvitaks eelarvepuudujäägi kärpimisega järjepidevalt jänni jäävaid liikmesriike 0,2 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust.
Nagu selgub olukorraga tuttavate isikute ütlustest ja Financial Timesi silme alla sattunud dokumentidest, võidakse riikide suhtes, mis kulutusi kontrolli alla ei saa või konkurentsivõime tõstmise nimel majandust reformida ei suuda, rakendada täiendavalt veel teisigi karistusi.
Nimetatud ettepanekutele on juba andnud oma heakskiidu Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
See on kõige tõsisem ja ambitsioonikam katse euromajandust kontrolli alla saada pärast kevadist võlakriisi, mis ühisrahale peaaegu lõpu tegi.
Kavandatud meetmete rakendamine tõotab aga kujuneda keerukaks, kuna mõned liikmesriigid on finantsiliste sanktsioonide vihased vastased.
Oma töögrupiga juurdleb euroliidu majandusjuhtimise üle ka Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy. Tema peaks oma ettepanekud rahandusministritele esitama esmaspäeval.
Kuigi kaks ülalmainitud institutsiooni omavahel kergelt rivaalitsevad, näivad Rehni ettepanekud peegeldavat teatavat konsensust – eriti selles küsimuses, et majanduskriisi libisevad riigid tuleks tuvastada varasemas staadiumis.
Kõige suuremaks raginaks läheb ilmselt aga uute karmide meetmete pärast, mis on mõeldud riigivõlgade kontrollimiseks.
Praeguste lepete järgi peavad kõik ELi liikmed hoidma oma riigivõla 60 protsendi piires SKTst. Selle nõude eiramine on aga muutunud ülimalt populaarseks ning ELil ei ole ka mingeid vahendeid reeglit jõustada.
Rehni ettepanek on, et EL paneb paika piirmäärad mõõtmaks liigsuurtes võlgades riikide liikumist 60 protsendi läve suunas. Tempo peaks olema selline, et lõhet vähendataks ühe kahekümnendiku võrra aastas kolme aasta jooksul.
Et trahvid ka tegelikkuses toimiksid, korraldatakse asi nii, et veto võib panna vaid Euroopa Ülemkogu, kvalifitseeritud häälteenamusega ja 10 päeva jooksul.
Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest.
Märkimisväärne on ka see, et ettepanekute hulgas on meetmed Euroopa nõrgemate majanduste konkurentsivõime parandamiseks. Konkurentsivõime mõõtmiseks võetakse kasutusele tööviljakuse «tabloo».
Riigid, mis järjepidevalt ignoreerivad soovitusi ja nõuandeid, võivad saada trahvi 0,1 protsendi ulatuses SKTst.
Copyright The Financial Times Limited 2010.