Kes iganes pühapäeval Rootsi üldvalimised ka võidaks, ajalugu tehakse igal juhul.
Paremäärmuslased tõid Rootsi ristteele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui edu saadab peaministrit Fredrik Reinfeldti, on see esimene kord, kui terve valimisperioodi võimul püsinud paremtsentristlik valitsus tagasi valitakse – riigis, kus vasaktsentristlikud sotsdemokraadid niivõrd kaua domineerida on suutnud.
Kui võitjaks osutuks opositsioonilise punarohelise koalitsiooni liider Mona Sahlin, siis oleks Rootsil esimene naispeaminister.
Kummatigi keskendub tähelepanu üha enam 31-aastasele poliitikule, kel mõlgub mõttes sootuks teist masti läbimurre.
Paremäärmuslike Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson on toonud oma partei parlamendile käegakatsutavalt lähedale, olles ammutanud energiat rahva rahutusest aastakümnetega Rootsi ühiskonna palet muutnud immigratsiooni pärast.
Kui ta tõesti parlamenti pääseb – ja rahvaküsitluste valguses on ta stabiilselt kõrgemal vajalikust 4 protsendi künnisest – siis kirjutatakse ka Rootsi üha pikenevasse Euroopa riikide nimistusse, kus immigratsioonivastased poliitikud esile on hakanud tõusma.
Kuigi Taani, Belgia ja Austria mõttekaaslastest on Rootsi Demokraadid väiksemad, annaks paremäärmuslik läbimurre siiski hoobi Rootsi kui sallivuse ja liberalismi lipukandja kuvandile.
Pealegi langeks nimetatud sündmus ajahetkele, mil Euroopa vapub prantslaste mustlasküsimuse ja Saksa tagandatud keskpankuri Thilo Sarrazini märkuste tõttu, et immigrandid teevad Saksamaa rumalamaks.
Nii valitsus kui opositsioon on sel nädalal intensiivsemalt Rootsi Demokraatide vastu üles astunud, üritades neid viimast jõudu kokku võttes allapoole künnist suruda. Reinfeldt hoiatas, et «paremäärmuslaste poolt hääletajad mängivad stabiilsusega».
Küsitlused näitavad, et Rootsi Demokraadid kujunevad kaalukeeleks, mis omakorda võib tuua kaasa nõrga vähemusvalitsuse tekke – kui teised osapooled jäävad truuks oma lubadusele Åkessoni rühmaga koostööd mitte teha.
Rootsi Demokraatide pressiesindaja Sven-Olof Sallström ütles, et peavoolu poliitikute vaenulikkus vaid kasvatab nende populaarsust: «Nad saadavad sisuliselt välja sõnumi, et nad ei märka asju, mis valijate arvates Rootsi ühiskonnas valesti on.»
Üks partei telereklaame kujutas valget pensionäri, kellest burkades emad toetuse järele joostes ette kihutasid. Kui juhtiv ringhääling klipi keelustas, vaadati seda internetis seda enam.
Ligikaudu 10 protsenti Rootsi 9,3 miljonist elanikust on sündinud väljaspool Lääne-Euroopat, paljud on pärit moslemimaadest nagu Iraagist ja Somaaliast. Åkesson, kelle partei juured on otsapidi ka neonatslikus liikumises, peab islamit suurimaks ohuks Rootsile pärast Teist maailmasõda.
Immigratsiooniküsimus on vallandanud laiema debati ka Rootsi hällist-hauani sotsiaalsüsteemi üle, kuna multikultuursus ja teisedki muutused on ühiskonna sidususe kõvasti proovile pannud.
«Sellised ideed nagu solidaarsus ja kollektivism, mis Rootsis väga tugevasti kinnistunud olid, kaotavad järjest oma haaret,» ütles Stockholmi ülikooli politoloog Jenny Medestam.
Nihe individualismi suunas aitab selgitada ka Sotsiaaldemokraatliku partei allakäiku, mis praeguse hoolekandesüsteemi 20. sajandil praktiliselt pidevalt võimul püsides üles ehitas.
Nende toetus langes rekordmadalustesse aastal 2006, mil Reinfeldt võimule tuli. Küsitluste valguses peaks sotsdemokraatide populaarsus pühapäevaks veelgi kahanema.
55-aastane ostujuht Soren Eriksson on tüüpiline keskklassi valija, kes varasemalt sotsiaaldemokraate toetas, nüüd aga Reinfeldti koalitsiooni poole hoiab. «Nad on võitnud valijate usalduse,» ütleb ta.
Sotsiaaldemokraatide sõnutsi tekitaksid paremtsentristid – kui nad veel neli aastat võimuaega lisaks võidaksid – makse ja toetusi kärpides Rootsi sotsiaalmajanduslikule mudelile korvamatutut kahju.
Paljud valijad näivad aga uskuvat valitsuse väidet, et Rootsi tugev hoolekandevõrgustik saab püsima jääda vaid siis, kui kodanikel – eriti just immigrantidel – tekib motivatsioon tööle hakata.
«Praegune süsteem on julgustanud toetustest elamist, Rootsi ühiskonnas kritiseeritakse immigrante jõude elamise pärast,» ütleb Reinfeldt.
Viimaste küsitluste valguses võidab valitsev nelja partei allianss parlamendis kõige rohkem kohti, kantuna üha kiireneva majanduskasvu tuultest. Selge pole ega see, kas valitsusele jääb enamus, mis oleks vajalik seaduste vastuvõtmiseks ilma Rootsi Demokraatide abita.
Göteborgi ülikooli politoloog Folke Johansson ütles, et Rootsi on muutumas «normaalsemaks demokraatiaks, kus hoolekanne ei ole enam niivõrd erandlikult eriline ning kus poliitiline konkurents on karmim».
Euroopa poliitikamaastikul näib aga üha normaalsemaks muutuvat olukord, kus paremäärmuslased parlamendikünniseid ületavad.
Copyright The Financial Times Limited 2010.