Ookeanilained lahendaksid Austraalia energiamure

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Austraalia lõunakalda lainetest piisaks riigi energiavajaduse kolmekordseks katmiseks, leidsid teadlased uues uurimuses, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.


Ajakirjas Renewable and Sustainable Energy avaldatud artiklis uurisid Mark Hemer ja David Griffin laineenergia levikut mööda mandrilava. Eesmärgiks oli saada pilt iga-aastasest energiakogusest ja lainete kui energiaallika usaldusväärsusest, kirjutas Reuters.

Austraalia valitsus on vastu võtnud seadused, mis kohustavad 2020. aastaks tootma 20 protsenti vajaminevast elektrist taastuvast allikatest, et vähendada süsinikuemissioone. Suurem osa rohelisest energiast tuleb tõenäoliselt tuuleenergia arvelt. Lainetest energia tootmise meetodid on praegu alles väljatöötamisel.

«Eesmärgi saavutamiseks on meil vaja kätte saada 10 protsenti olemasolevatest laineenergiaressurssidest,» ütles Hemer.

Hemer ja Griffin kasutasid keerukaid arvutimudeleid, et kaardistada lainetes oleva energia hajumine kalda läheduses. Nad uurisid ka iga-aastaseid lainetingimuste tsükleid. «90 protsenti ajast on laineressurss küllalt korralik,» ütles Hemer.

See on väga oluline, sest näiteks tuule ja päikese abil ei saa 24 tundi ööpäevas püsivalt energiat toota. Lained oleks tunduvalt püsivamaks energiaallikaks, samas on selle energia vooluvõrku viimine keerulisem.

«Aasta kohta suudab Austraalia rannajoon toota keskmiselt 146 gigavatti energiat,» kirjutasid teadlased uurimuses. See kataks Austraalia energiavajaduse kolmekordselt.

Austraalia on üks arenenud maailma suurimaid süsinikureostuse tekitajaid. 80 protsenti elektrist saadakse kivisöe põletamisest. Austraalia valitsusele avaldatakse survet süsinikuemissioonide vähendamiseks ja investeeringute suurendamiseks puhtamatesse energiatootmisviisidesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles