Jäätmenõustaja: prügist ei maksa teha tuumateadust

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna keskkonnaameti jäätmenõustaja Katrin Rannama teab pikema peamurdmiseta, kuhu kasti mingi prügi panna ja oskab ka teistele hüva nõu anda.
Tallinna keskkonnaameti jäätmenõustaja Katrin Rannama teab pikema peamurdmiseta, kuhu kasti mingi prügi panna ja oskab ka teistele hüva nõu anda. Foto: Toomas Huik

Üleskutse mõelda kesk­konnale ja sorteerida prügi tõstatab hulga küsimusi. Näiteks, millisesse prügikasti peaks viskama õlist tilkuva heeringapaki? Jäätmenõustaja Kat­rin Rannama soovitab lähtuda loogikast.

«Päris tuumateadust ei maksa prügi sorteerimisest teha. Asjale tuleb läheneda loogiliselt ja mõelda, mis materjaliga on tegu ja kuhu see võiks sobida,» õpetas Tallinna keskkonnaameti jäätmenõustaja Rannama, kelle igapäevane ülesanne on inimestele telefoni ja e-kirja teel jäätmete asjus nõu anda.

Küsimusi, mida jäätmenõustajale esitatakse, on igasuguseid. «Prügipaanika ajal helistas üks inimene ja küsis, et mida tuleb teha teeküünla alusega, kui küünal sealt seest ära sulab,» tõi ta ühe paari aasta taguse näite.

Prügipaanikaks nimetas Rannama 2008. aasta alguses tekkinud ärevust. Siis jõustus seadus, mis ei luba jäätmeid enam sorteerimata kujul ladestada, ja inimestel tekkis kartus, et kui nad prügi ei sorteeri, siis ootavad neid trahvid.

Praeguseks on küll paanika möödas ja telefonid enam punased pole, kuid iga päev leidub siiski helistajaid ja kirjasaatjaid. Vahel küsivad naiselt nõu ka tema enda sõbrad-tuttavad. «Mitte nii, et mis jäätmeliik mingi asi on, vaid et kui on vana teler, siis kuhu selle viia saaks,» rääkis Rannama.

Jäätmenõustaja ise prügi sorteerimisega kimpu ei jää: «Mul ei ole vist kordagi tekkinud sellist hetke, et ma ei tea, kuhu prügi panna, kuna ma iga päev tegelen sellega.»

Pikema peamurdmiseta leidis Rannama ka toimetusele nii-öelda keeruliste jäätmetena tunduvatele asjadele õige koha: kohvipaks läheb koos filtriga biojäätmetesse, õlist tilkuv heeringapakk olmeprügisse, toiduõli jäägid olmeprügisse, kiletaskuga ümbrik paberite sekka, määrdunud majapidamispaber biojäätmetesse, žilett olmeprügisse, tavaline elektripirn olmejäätmetesse ja säästupirn ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Seda, et mõni asi sorteerimisel valesse konteinerisse läheb, ei maksa Rannama sõnul tegelikult karta. Tuleb lihtsalt julgelt peale hakata ja kui juhtub, et oma mõistusest jääb väheks, saab abi nõustajalt telefonil 640 4534, linna abitelefonilt või internetist. Pikad nimekirjad, millisesse konteinerisse mida panna, on olemas prügifirmadelgi.

Septembris algab ka järjekorras juba kaheksas Prügihundi teavituskampaania, mis keskendub tänavu just sellele, kuidas kodus korrektselt jäätmeid sorteerida. «Tihtipeale inimesed ei julge isegi prügi sorteerida, et äkki ma panen valesti. Neid on vaja julgustada ja anda infot,» selgitas Rannama kampaania tagamõtet.

Jäätmenõustamine ja teavitustöö korraldamine annab naisele tööd ja leiba tõenäoliselt veel aastaid, sest prügiga uutmoodi toimetamist inimesed lühikese ajaga ära ei õpi.

«Me ju sorteerime prügi alles viimased viis aastat. Kui vaadata nüüd Soome riiki, kus see on inimestele sisse harjunud mitmekümne aasta jooksul, siis võib arvata, et meil tuleb sellega veel pikki aastaid tegeleda,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles