President Barack Obama tegi eile Chrysleri tehases jalutuskäigu monteerimisjärgus Jeep Grand Cherokeede vahel ja väitis, et USA autotööstuse hädad paistavad veel vaid tagasivaatepeeglist.
Obama õnnitles end autotööstuse päästmise puhul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema ametisseastumisel oli 1,7 miljoni töötajaga tööstusharu kokkuvarisemise äärel. Nüüd, 18 kuud ja 85 miljardit maksumaksja dollarit hiljem, on näha esimesi märke kasvust.
Obama, kelle parteil enne novembrikuiseid vahevalimisi vesi ahjus on, soovib võidu iga hinna eest enda kontole kirjutada.
«Paljude meelest oli see rumal, et me autotööstuse välja aitasime,» ütles president Chrysleri North Jeffersoni tehase töölistele Detroitis, kus sel suvel käib töö suure nõudluse tõttu ilma harjumuspärase pausita.
«Tõsiasi, et me täna siin selles suurepärases tehases koos võime viibida, tunnistab meie otsuste õigsusest ja kujutab endast mälestusmärki teie poolt toodud ohvritele,» ütles ta. «Teie edu kummutab vasturääkijate väited.»
Obama, keda kummitavad majanduse vaevuhingitsev taastumine ja jonnakalt kõrge töötusmäär, üritas esitada Detroiti näitena sellest, kuidas tema valitsus töökohti on päästnud.
Paiguti tühermaaks muutunud Detroiti 14,3-protsendiline töötusmäär on ligi viis punkti üle Ameerika keskmise. Valitsus väidab aga, et asi võinuks minna hullemini.
«Kui me poleks õigeaegselt appi rutanud, oleks vaatlejate hinnangul kaotsi läinud vähemalt miljon töökohta,» ütles valitsuse autotööstuse operatiivgrupi juht Ron Bloom.
Autotööstus ilmutab taastumise märke, kuigi tee on künklik ja kivine. Mullu lisandus 55 000 töökohta, mis on suurim tõus alates aastast 1999. Suur Kolmik General Motors, Chrysler ja Ford – kes abirahast keeldus – võisid kõik esimeses kvartalis kasumitest teatada, esmakordselt alates aastast 2004.
Tehasetöölised, nagu näiteks 16 aastat Chrysleris töötanud Steve Burmeister, eriti roosiliselt meelestatud ei ole.
«Noh, saame hakkama. See on parem kui koondamine. Aga aastatagusega võrreldes oleme ikka veel tempost maas,» ütles Burmeister, kelle tunnipalgalt dollar vähemaks võeti ja puhkus kaks päeva lühemaks kärbiti. Ühtlasi ei ole enam juttugi ei palgatõusust ega boonustest. Kõik Chrysleri päästmise huvides.
Valge Maja oskab aga asetleidnust rohkem rõõmu tunda. Kui General Motors veel tänavu – ja ilmselt enne valimisi – aktsiate esmase avaliku emissiooni korraldab, võib valitsus oma 43 miljardi dollarilisest investeeringust osa tagasi saada. 60 protsendi GMist kuulub riigile.
Chrysleris on valitsus osanik 10 protsendi ulatuses. Fiati hõlma alla saanud firma pöördub börsile tagasi ilmselt tuleval aastal.
Valijate kõrvus kõlavad valitsuse väited aga üsna õõnsalt. Hiljutine Bloombergi küsitlus näitas, et 48 protsenti toetab autofirmade väljaaitamist vähem kui enne. Varasemast positiivsemalt on meelestatud vaid 17 protsenti.
«Michigani osariigis on meelsus positiivsem, selge see. Kuid skeptitsism ei kao kuhugi, enne kui võlg makstud ja firmad edukalt tagasi börsil,» ütles Michiganis baseeruva autouuringute firma Centre for Automotive Researchi analüütik Sean McAlinden.
Aga mis siis, kui appi poleks tuldud? «GMi ja Chryslerit ei oleks enam olemas. Fordi aga oleks tarnesektori kokkuvarisemine tugevasti kahjustanud,» ütles McAlinden.
Rahva meelsust ei ole valitsuse katsed majandust käima lüüa ja töökohti luua igatahes märgatavalt muutnud. Pahameel 787 miljardi dollari suuruse stiimulipaketi pärast kestab ilmselt veel kaua pärast seda, kui autofirmad oma laenud tagasi on maksnud.
Copyright The Financial Times Limited 2010.