Nord Pool tõotab sellel nädalal uusi elektrihinnarekordeid
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
14. juuli 2010, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/07/14/401567t1h1df2.jpg)
Nord Pooli elektribörsil sündis eile keskpäeval Eesti hinnarekord, kui megavatt-tund maksis 300 eurot ehk kümme korda rohkem kui suletud turul. Eksperdid ootavad uusi hinnarekordeid.
Kui ametlik eurosõnum eile Eesti Panka jõudis, siis neelasid konditsioneerid Tallinnas Estonia puiestee pangakvartalis elektrit, mille hind oli kõrgem kui kunagi varem. Keskpank on üks neist firmadest, mis ostab elektrit otse börsilt, tehes kaasa kõik turukõikumised.
Hinnašoki peamiseks põhjuseks on analüütikute hinnangul suvised remonditööd, oma osa andis ka avarii põhjanaabrite Fortumi Loviisa tuumajaamas, kus jahutussüsteemi rike seiskas esmaspäeval ühe kahest tuumareaktorist.
Liinid rivist väljas
Esmaspäeval ja teisipäeval olid suuresti rivist väljas Soome-Rootsi ja Soome-Venemaa ülekandeliinid. Seega polnud põhjanaabreil kusagilt odavamat elektrit võtta ja Soome vedas üles ka Eesti hinna. Hinnakriis sundis tänaseks plaanitud remondi Soome-Rootsi piiril katkestama, seega on eile kokku lepitud hinnad kolmapäevaks taas soodsamad.
«Neljapäevaks ja reedeks on planeeritud Rootsi-Soome elektriühenduste hooldustööde jätkamine ning Venemaa-Soome kaabel on suures osas remondi tõttu tööst väljas,» kommenteeris elektri maaklerfirma Nordic Power Management juhatuse esimees Tiit Nigul.
Rootsi kaabli 2000-megavatisest võimsusest saab kasutada tuhandet, Venemaa suunal saab kasutada tavalise 1300 MW asemel vaid 400.
«Õnneks on rikke tõttu seisatud Loviisa tuumajaama 485-megavatine võimsus tagasi töös,» ütles Nigul.
«Need tegurid kokku panevad Soome elektrituru pingelisse olukorda, millel on otsene mõju ka Balti elektriturule, mis vaevleb samuti tootmisvõimsuste puudujäägi käes, hankides suures osas elektrit Soomest ja Rootsist,» lisas ta.
Nigul märkis, et otse börsilt ostab elektrit vähem kui kümme Eesti ettevõtet.
Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals lisas, et nende vabaturuklientidest ligi kümnel protsendil on leping, mille järgi elektrihind sõltub osaliselt börsist. Ülejäänud on sõlminud fikseeritud hinnaga lepingu mõne tootjaga. Sellised hüpped ajavad aga üles hinnataseme, mille alusel edaspidi fikseeritud hinda pakutakse.
Vals märkis, et kuigi lühiajaliselt on kümnekordistuv hind Eesti Energiale kasulik, eelistaks ta pikemas perspektiivis selliseid hinnahüppeid vältida, sest need hävitavad usalduse börsi vastu.
Talvel Soomes hinnašokk
Kaks suuremat tegijat Eesti vabaturul, kus on umbes 30 protsenti riigi elektritarbimisest, ongi Eesti Energia ja Latvenergo. Viimane tegi kevadel hüdroenergiale toetudes soodsaid pakkumisi.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise juht Toomas Sepp ütles, et pealinna ühistransport liigub praegu ökoloogiliselt puhta küttega, sest see tuleb Läti hüdrojaamadest. Augustist aga hakkab trolle-tramme taas varustama Eesti Energia.
Sepa sõnul tegi meie energiafirma varasemaga võrreldes soodsama pakkumise ja edestas hinnaga Latvenergot.
300 eurot megavatt-tunni eest on kahtlemata köömes võrreldes mullu detsembris Soomele osaks saanud hinnašokiga, kui mõnedel tundidel sai börsilt osta elektrit hinnaga 1400 eurot.
Viimases oli süüdi külm ilm ja oodatust varem toibuma hakanud majandus, mistõttu ettevõtted hakkasid taas tootma ja seega ka elektrit kulutama.