Jaemüügi maht ületas kriisieelse taseme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni oli jaemüügi maht püsivhindades jäänud 2007. või 2008. aasta samale kuule alla, siis aprillikuu müügimaht oli esmakordselt ka nendest aastatest suurem, teatas majandus- ja kommuniktasiooniministeerium.
Samuti kasvas müük viimase kahe aasta kiireimas tempos. Järgnevatel kuudel nii kiire müügi kasvamine enam tõenäoline ei ole ning pigem on oodata stabiliseerumist eelnevate kuude keskmisel tasemel.
2014. aasta aprillis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 404 miljoni euroni, kasvades aastaga 8 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes märtsiga 2 protsenti.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 485 miljonit eurot, kasvades aastaga 10 protsenti.
Esimeses kvartalis jätkunud kiire reaalapalga kasv on hakanud üha rohkem mõjutama sisekaubandust. Koos Euroopa Liidu keskmisest madalama tööpuudusega on tekkinud olukord, kus kasvab nii sisekaubandus kui ka kodumajapidamiste hoiuste jääk. Samas peaks tuleviku suhtes ikkagi ettevaatlikuks jääma, kuna Eesti väiksuse tõttu ei saa eratarbimine jääda majanduse veduriks, vaid selle kõrval peaks kiiremas tempos suurenema ka ekspordimahud, mis on selle aasta esimestel kuudel hoopis langustendentsi näidanud. Mõnda aega saab sisetarbimine kasvada ka juhul, kui majanduskasv on negatiivne, kuid see ei saa kaua kesta ning mõne aja pärast jõuame situatsiooni, kus majanduskasv peab kiirenema või siis sisetarbimise kasv aeglustuma.
Suurematest kaubagruppidest kiirenes oluliselt toidukaupade müük, mis suurenes 8 protsenti. Ühest küljest oli siin mullune baastase madalam, kuid teisalt on toiduainete hinnatõus aeglustunud, mis on suurendanud tarbijate võimalusi. Lisaks võib antud kaubagrupi mahtude kasvus mõningast rolli mängida aasta alguses kerkinud miinimumpalk, kuna madalama palga saajate hulgas on ostukorvis suurim osa just toidukaupadel.
Väga tugev müügi kasv jätkus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 20 protsenti. Seejuures majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügi segmendis suurenes müük aastaga 15 protsendi võrra, mis oli eelmisest kuust veidi kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 36 protsenti. Selles segmendis on aasta esimeste kuude keskmine kasv ulatunud ligi 40protsendini. Seni Euroopas küllakti tagasihoidliku e-ostlejana tuntud Eesti tarbija on järjest rohkem hakanud usaldama internetikaubandust. Koduturu väiksusest tulenevalt on oodata, et ka lähitulevikus kasutatakse enam välismaiseid internetipoode, kus on võimalik leida väga soodsaid pakkumisi koos laiema kaubavalikuga.
Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 5 protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest oluliselt aeglasem. Peamiseks mõjutajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas 3 protsenti, remondis ja hoolduses suurenesid mahud 90 protsendi võrra. Mootorikütuse jaemüügi maht suurenes aastaga 3 protsenti. Müügimahtu aitasid kasvatada nii aastatagusest odavam hind kui ka võimalik majandusaktiivsuse suurenemine.
Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli mais võrreldes aastatagusega oluliselt kõrgem. Tunduvalt paremaks hinnati müüki viimasel kolmel kuul, kuid veidi tagasihoidlikumad olid ootused järgnevate kuude müügi suhtes. Tarbijate kindlustunne kahanes mais aasta varasemaga võrreldes ühe punkti võrra. Aastaga on mõnevõrra paranenud tarbijate hinnangud enda majanduslikule ja rahanduslikule olukorrale, kuid suurenenud on
kartus riigi rahandusliku olukorra suhtes järgnevatel kuudel.
Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses kasvu jätkumist, kuid mitte nii kiires tempos, kui see oli aprillis. Kuigi globaalne majandusolukord on viimastel kuudel püsinud suhteliselt stabiilsena, ei ole meie peamiste kaubanduspartnerite, nagu Soome ja Rootsi majandused kasvu kiirenemist näidanud. Seetõttu tuleks ka Eesti sisekaubanduse edasisse kasvu suhtuda ettevaatliku optimismiga, teatas ministeerium.