Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole prognoosimuutused automaatselt põhjendus eelarvekärbetele aasta sees, kindel põhjendus neile oleks eelarve sisuline jätkusuutmatus ehk struktuurne puudujääk.
Ligi: prognoosimuutused ei ole põhjus eelarve kärpimiseks
8. aprill 2014, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on värskelt kirjas ka eelarve baasseaduses. Juhul, kui eelarve on jätkusuutlik ehk struktuurses ülejäägis või tasakaalus, ei ole konjunktuuri halvenemisele ka teoorias õige reageerida konjunktuuri omapoolse halvendamisega sisenõudluse pärssimise teel,» vastas Ligi Postimehe küsimusele, kas sel aastal võib olla vaja eelarvet kärpida.
Ligi sõnul on ka erijuhtumeid, mõne kulu ebamõistlikuks pidamine või maksulaekumiste järsk halvenemine, kus kiire reageerimine on asjakohane. «Naiivne on tees, et raha lihtsalt kas on või ei ole ehk et eelarve peabki kõikuma majandustsüklit võimendades,» kommenteeris Ligi.
Kriisi aja kärped olid rahandusministri sõnul täiesti teine juhtum, sest Eesti oli mitte ainult nominaalselt, vaid ka varjatult suures puudujäägis, valitses teadmatus ja kriis oli ka finantsturgudel.
«Lisaks oli meie kriisipoliitika kandev osa euro kasutuselevõtt tekitamaks majandusse usaldust, ent Maastrichti kriteeriumid ei lubanud isegi kaaluda suuremat fiskaalset lõdvenemist kui 2,6 protsendi suurusest ülejäägist 2,8 protsendilisse puudujääki minek,» selgitas Ligi.