/nginx/o/2014/03/10/2885428t1h8172.jpg)
Krimmi poolsaare majanduse käimashoidmine on Ukrainale alati suurt väljakutset kujutanud.
Krimm kui «suure Ukraina» ülalpeetav
/nginx/o/2021/08/26/14020009t1hf5b7.jpg)
11. märts 2014, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt saab Krimm mandrilt umbes 80 protsenti oma veest ja elektrist ning ligikaudu 65 protsenti gaasist.
Kaks kolmandikku suvitajatest käib sellel turismist sõltuval poolsaarel ülejäänud Ukrainast, kirjutab Financial Times.
Piirkonna 1,2 miljardi dollarilisest aastaeelarvest tuleb ca 800 miljonit dollarit Kiievist.
«Krimm läheb «suurele Ukrainale» maksma palju raha,» ütles eile Ukraina rahandusminister Okeksandr Šlapak. «Majanduslikus mõttes Ukraina ei kaotaks [selle Venemaa kätte minekust], sest Krimm on alati olnud doteeritav piirkond.»
Kuna Krimm on jätkuvalt Ukraina lahutamatu osa, jätkatakse Šlapaki sõnutsi makseid sealsesse eelarvesse – näiteks palkade ja pensionite tarvis.
Siiski pole Krimmi majandusväljavaated just kiita: nagu hoiatas läinud nädalal Ukraina majandusminister Pavlo Šeremeta, hakkavad ukrainlased varsti plaanima, kuhu suvel puhkama sõita – ning Krimm ei ole «nende nimekirja tipus».
Kui Venemaa Krimmi endale haarab, tuleb neil ka poolsaare arved tasuda, rõhutab Financial Times – nagu ka Gruusiast eraldatud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, mida toetati juba enne 2008. aasta sõda.
Vahe seisneb selles, et kui Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on kokku 300 000 elanikku, siis Krimmis elab üle 2 miljoni inimese, kes on seni regulaarselt võõrustanud umbkaudu kuut miljonit külastajat aastas.