Eesti Energia küsib kopsakat hinda

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink väidab, et elektribörsi tulek Eestisse on nende firmale tõsine proovikivi. Foto: Peeter Langovits

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ütles, et pakub suurfirmadele vabaturule üle minnes senisest poole kõrgemat elektrihinda, praeguse energiamonopoli sihiks on hoida lähiaastail enda käes kaks kolmandikku Eesti tarbimisest.

Mida ütleksite lohutuseks trammi- ja trollijuhtidele, kelle palka tuleb elektrihinna tõusu pärast kärpida?

Meie ei saa ühe ettevõtte äriplaani teha. See on olnud aastaid teada, et Eestisse tuleb elektri vabaturg, mullu kinnitasid sama veel kord kolme Balti riigi peaministrid. Eelmise aasta sügisel rääkisime kõigi 200 kliendiga, kes nüüd peavad hakkama vabaturult elektrit ostma. Ütlesime neile, et ees ootab umbes 20-30-protsendine hinnatõus.

Vabaturule ülemineku teeb aga valusaks Nord Pooli hinnatõus jaanuaris, mille järel hind läks Eestis suletud turu hinnast poole kallimaks. Nii suur tõus on klientidele šokk. Mullu sügisel võttis meie pakkumise toonaste hindadega vastu vaid A. Le Coq, kes sai sellega tänavuseks aastaks endale väga hea elektrihinna.

Suur muutus on ka see, et elektri hind ei ole enam kõikidele ettevõtetele ühesugune. Praegu teeme pakkumisi vahemikus 40-50 eurot megavatt-tunni eest. Osa kliente saab 40-eurose pakkumise, osa 50-eurose. Hinnavahemik sõltub lepingu pikkusest, tarbimisgraafikust (öösel või päeval, suvel või talvel) ja krediidiriskist.

Kui teile tundub, et mõni firma võib makseraskustesse sattuda, siis küsite temalt kõrgemat hinda?

See on krediidirisk, millega arvestavad kõik ettevõtted, ega ole kõige tähtsam näitaja. Kõige rohkem mõjutab hinda lepingu pikkus. Majandusministeerium soovitas hiljaaegu, et tehke kolmekuulised lepingud. Meie ütleme kliendile: valik on sinu, kas kolm, kuus või 12 kuud. Aga kindlasti ei anna me kliendile soovitusi, sest me ei tea, milline on hind kevadel. Ma ei taha majandusministeeriumi kritiseerida, aga kui ministeerium annab soovituse, siis peaks ta ka vastutama tagajärgede eest.

Majandusministeeriumi ootus põhineb sellel, et kevadel tarbimine väheneb ja hüdrojaamad annavad rohkem soodsa hinnaga voolu.

See on lootus, mis ei pruugi täituda.

Aga ma ei saa aru sellest, et kui te praegu suudate Narvas suletud turule toota kasumlikult elektrit hinnaga 30 eurot kilovatt-tund, siis miks te ei võiks sama hinnaga ka elektribörsil müüa?

Me oleme olulise turujõuga ettevõte. Kui me müüks vabaturul 30 euroga, siis vabaturgu Eestis ei tekiks, sest keegi ei tuleks siia müüma. Kui tahta sama hinnaga edasi müüa, siis pigem võiks jätta elektrituru suletuks.

Kas teete siis Eesti majandusele suure teene, kui küsite klientidelt peaaegu kaks korda kõrgemat hinda?

Sellega avame elektrituru, Eesti ei ole üksik saar kusagil suletud ruumis. Oleme osa majandusruumist, kus ei saa kehtida teistsugused reeglid. Kui tahame teistsuguseid reegleid, siis tuleb meil loobuda uutest elektrikaablitest Eestist Soome ja Leedust Rootsi. Meie julgeoleku- ja majandusstrateegia eeldab ikkagi seda, et me ei oleks suletud saar.

Minu meelest on elektribörs eelkõige Eesti Energiale kui äriettevõttele kasumi maksimeerimise võimalus?

Küsime turuhinda. Meie kõige suurem mure on see, et turg avaneb, aga Eesti Energia on üksi turul. Eesti Energia tehtud pakkumistele pole alternatiivseid pakkumisi. Meie konkurendid ei suuda 200 kliendile läheneda. Praegu kujunebki olukord selliseks, et hinnatõus kleepub Eesti Energia kaubamärgi külge, aga elektribörsi avamise otsustas Eesti riik, mitte Eesti Energia.

Konkurentsiamet jälgib meie tegevust, sest me ei tohi turu avanemisel oma suurust ära kasutada. Meie pakkumised peavad põhinema naaberriikide hindadel - kas Läti-Leedu või Soome vabaturuhindadel. See ei ole kasumi maksimeerimine, vaid ühele kaubale turuhinna tekitamine.

Kui Eesti Energia otsustaks, et hoolimata 45-eurosest turuhinnast müüme meie 35ga, siis see on selge vaba konkurentsi kahjustamine. Kui müüme oma positsiooni kindlustamiseks alla turuhinna, siis läheme vastuollu riigi otsusega elektrihind Eestis vabaks lasta.

Räägite börsist nii veenvalt, et võtab sõnatuks.

Minu meelest on ettevõtted aru saanud, et elektrihind tuleb turult. Varem otsustati hind konkurentsiametis Tallinnas Auna tänaval. Nüüd ei saa arvata, et elektrihinna teeb Eesti Energia peakontor Tallinnas Laki tänaval. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei määra hinda, selle otsustab turg. Ettevõtete jaoks pole probleemiks elektri vabaturg, vaid hinna kõikumine börsil.

Ei saa ju eitada, et Eesti Energia on praegu ja jääb ilmselt ka eelolevaks kümneks või 15 aastaks Baltimaade elektriturul väga oluliselt elektrihinna mõjutajaks?

Selleks on konkurentsiamet, kes kontrollib olulise turujõuga ettevõtete tegevust.

Kes võiks aprillist olla Eesti Energia tõsisemad konkurendid siinsel börsil?

Praegu on Eestis peale meie veel neli pakkujat. Mõjukas on Latvenergo, kel pole siin kontorit, aga kes suhtleb otse suuremate firmadega. Paar maaklerit püüavad kokku panna mitme ettevõtte portfelli, et sellele siis elektrit osta. Ma ei usu, et börsi esimesel päeval on siin arvukalt pakkujaid. Usun, et sügiseks kujuneb välja pakkujate ring, kes Eestis tegutsema hakkavad. Tõsine turujagamine tuleb aasta lõpus, kui lõppevad praegu sõlmitavad üheksakuulised lepingud.

Kui soodsaid pakkumisi Latvenergo teeb?

Oleme näinud pakkumisi, mis on umbes 40 eurot megavatt-tunni eest.

Kui suures mahus Vene elekter siia jõuab?

Elektril ei ole värvi. Eesti Vene elektrit otse siia ei lase, suure tõenäosusega tuleb see läbi Leedu-Läti. Leedus on turuhind 45 euro juures. Muide, Leedus kasvas 1. jaanuaril turu avanedes hind üle kahe korra, 20 eurolt 45-le. Börs näitab, et venelased küsivad Leedus turuhinda.

See on muinasjutt, et venelastel on huvi meid odava elektriga üle ujutada. Nelja-viie aasta pärast, kui on valmis uued elektrikaablid Põhjamaadesse, ei saa meid enam mõjutada. Seega pole venelastel mõtet siin raha põletada ja positsioone iga hinna eest sisse võtta. Kui me ei kavatseks merekaableid ehitada, siis võiks odava hinnaga siinsed elektritootjad tappa. Sel juhul saame rääkida julgeolekuriskidest. Venelastel pole mõtet odava hinnaga siia müüa. Pigem on küsimus selles, et Baltikumis on elektridefitsiit ja tühimikku saab täita vaid Vene elektriga.

Börsil olles ja 30 euro asemel 45 eurot teenides läheb vahe ju Eesti Energia puhaskasumisse?

Suletud turule müües teenime minimaalset kasumit. Kasumit vajame investeeringute tegemiseks, et Eestis ka edaspidi oleks tootmisvõimsusi. Meie õnn on olnud Nõukogude ajast pärinevad elektrijaamad, mis on lubanud elektrihinda väga madalal hoida. Aga vanade elektrijaamade aeg saab varsti ümber.

Kui suure osa vabanevast elektriturust tahate Eestis endale hoida?

Meie strateegiline eesmärk on omada kahte kolmandikku turust, praegu on vabaturust 92 protsenti meie käes. 1. aprillist läheb tegelikult lahti 29 protsenti turust, riigi eesmärk oli avada 35 protsenti. Tarbimine on nii palju vähenenud, et üle 2 gigavatt-tunni aastas kulutavad firmad moodustavad meie arvestuste järgi alla 30 protsendi turust.

Aastaks 2013 on meie eesmärk hoida enda käes 65 protsenti. Liiga kallis oleks omada suuremat turuosa. Ma arvan, et eratarbijate osas saab meie turuosa olla isegi suurem (eraisikud ja väikefirmad lähevad börsile 2013 - toim), sest eratarbijate jaoks on vaja hoida üleval esindustevõrku ja infotelefoni. Ma kahtlen, kas on väga palju firmasid, kes tahaks siia tulla ehitama suurt teenindusvõrku.

Fortum tahab kindlasti laieneda ja lisaks Viimsile ka suure tüki Tallinna tarbijaist endale haarata?

Jah, aga need on regionaalsed konkurendid. Ma ei usu, et tekiks üle-eestilist konkurenti.