Siim Espenberg: Kreeka – statistika must auk

Siim Espenberg Foto: Erakogu

Kreeka andmete ilustamine enne euroga liitumist on valulik õppetund, mis sunnib Euroopa Keskpanga presidenti rõhutama, et kõiki eurokriteeriume tuleb täielikult ja jätkusuutlikult täita, kirjutab sotsiaal- ja keskkonnapoliitika spetsialist Siim Espenberg.

Kuigi ülemääraseks optimismiks pole põhjust, on viimasel ajal mitmetes riikides ilmnenud esimesed märgid ülemaailmsest majanduskriisist tervenemise kohta. Kui 2009. aastal toimus kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides, välja arvatud Poola, majanduslangus, siis 2010. aastaks oodatakse hoopis soodsamaid arenguid. Prognooside järgi pöörab sel aastal majandus enamikus ELi riikides kasvule. Siiski jätkub ootustekohaselt märgatav langus Lätis ja Leedus ning väiksemal määral Bulgaarias, Ungaris, Eestis, Iirimaal, Hispaanias ja Kreekas.

Olukord näib olevat aga eriti problemaatiline Kreekas. Kuigi globaalne finantskriis andis endast selgelt märku juba 2008. aasta sügisel, esitas Kreeka statistikaamet veel aasta hiljemgi andmeid, mis ilustasid märkimisväärselt reaalset majandusolukorda. Tõde tuli päevavalgele alles möödunudsügisese valimiskampaania ajal ning tänu ­Euroopa statistikaameti (Eurostat) märkustele.

«Kreeka statistika»

Kuna Kreeka on oma riigirahanduse statistikas korduvalt vassinud, suhtutakse Kreeka esitatavatesse andmetesse ELis haruldase ettevaatlikkusega. Lisaks mitmetele Eurostati raportitele annavad sellest tunnistust ka erinevad OECD analüüsid ja Euroopa Keskpanga (EKP) hinnangud. Eelmisel aastal andis Kreeka järjekordselt eksitavaid andmeid, kusjuures vahe näidatu ja tegeliku vahel oli ennekuulmatu – riigi eelarvedefitsiit osutus tegelikkuses poole suuremaks, kui valitsuse 2009. aasta keskel esitatud prognoosi järgi oleks võinud arvata.

Eelmisel aastal Kreeka statistikat iseloomustanud küsitavused ajendasid Euroopa Komisjoni koostama raporti Kreeka eelarvedefitsiidi ja riigivõla arvestamise kohta. See avaldati vähem kui kuu aega tagasi ja on Kreeka suhtes ülikriitiline. Muu hulgas märgitakse näiteks, et Kreeka on oma eelarvepuudujääki korduvalt alahinnanud nii suurel määral, mis oleks ülejäänud liikmesriikides mõeldamatu. Lisaks rõhutatakse, et kuigi Eurostat on alates 2004. aastast pööranud Kreeka statistikale erilist tähelepanu (kindlustamaks, et Kreeka lähtuks kokkulepitud metoodikast), pole selle kvaliteet jätkuvalt ülejäänud ELi maadega samal tasemel.

2004. aasta kevadel väljendas ­Eurostat tõsiseid kahtlusi Kreeka statistika õigsuse kohta ning sama aasta sügiseks viidi läbi põhjalik andmete kontroll. Selle tulemused olid šokeerivad – ilmnes vajadus oluliselt korrigeerida eelarvepuudujäägi ja riigivõla näitajaid kõikidel aastatel alates 1997. aastast. Näiteks 2003. aasta eelarvedefitsiidi tase, mis oli esialgu 1,7% SKTst, oli kontrolli tulemuste kohaselt 4,6%.

Euroopa Komisjoni kinnitusel on Kreekale iseloomulik valeandmete edastamine, arvestusreeglite eiramine ning läbipaistmatu ja ebakorrektne raamatupidamine. Näiteks esineb silmatorkavaid metodoloogilisi probleeme andmete kogumisel, töötlemisel ja tõlgendamisel. Kreeka statistika vildakusest annab eriti kujuka pildi see, et mõne esitatud näitaja puhul pole täit selgust nende arvutamise kohta, kuna puudub sellekohane kirjalik informatsioon (andmeid on edastatud näiteks ainult telefoni teel).

Lisaks süüdistatakse Kreeka ametiasutusi väheses omavahelises koostöös ja otsesõnu vastutustundetus asjaajamises. Statistika kogumise ülesannete jaotus Kreeka ametiasutuste vahel on ebaselge, mis omakorda tähendab, et ollakse lihtsamalt mõjutatavad poliitikast ja valimistsüklist. Objektiivse statistika saamine on raskendatud ka seetõttu, et Kreeka statistikaamet sõltub otseselt rahandusministeeriumist ja seega valitsusest. Sestap on Euroopa Komisjon viimasel ajal toonitanud, et Kreeka peaks muutma oma statistikateenistuse sõltumatumaks.

Kreeka üleminek eurole

Praegune skandaal pole esimene kord, kui Kreeka on pidanud tunnistama statistika ilustamist. Kuigi Kreeka läks kontorahas eurole üle 2001. aasta alguses ehk kaks aastat hiljem kui ülejäänud 11 riiki ELi toonasest 15 liikmesriigist (ülejäänud kolm ehk Suurbritannia, Rootsi ja Taani otsustasid ühisraha teatavasti mitte kasutusele võtta), õnnestus Kreekal siiski kahe lisa-aastaga vajalikud konvergentsikriteeriumid täita. 2002. aastal läksid kõik 12 riiki ühiselt sularahas eurole üle.

Ebatavaliselt kiire nõuete täitmine ja suur riigivõlg tekitasid õigustatud küsitavusi saavutatu jätkusuutlikkuses ja 2004. aasta kontrolli käigus selguski muu hulgas, et euroalaga liitumiseks näidati 2000. aasta eelarvepuudujääki tegelikust väiksemana. Kui algul teavitas Kreeka 2000. aastal 2% eelarvepuudujäägist, siis 2004. aastal tunnistati, et tegelik tollane eelarvepuudujääk oli 4,1%. Pealegi pole Kreeka erinevalt teistest eurotsooni riikidest eelarvedefitsiidi, riigivõla ega ka inflatsiooni kriteeriumi peaaegu ühelgi aastal täitnud.

Kreeka omaaegne andmete ilustamine enne eurotsooniga liitumist on siiani mõistagi valulik õppetund. Ka praegune Euroopa Keskpanga president ­Jean-Claude Trichet on korduvalt rõhutanud, et kõik euro käibelevõtu eelduseks olevad reeglid tuleb täielikult ja seejuures jätkusuutlikult täita. Euroopa Komisjoni tõhustatud auditeerimissüsteemi abil soovitakse vältida nn Kreeka juhtumi kordumist ehk põhjalikult veenduda, et rahaliitu pürgiva riigi eelarveandmed vastavad faktidele.

Kreeka riigieelarve ja -võlg

Eelmise aasta andmetel ületab Kreeka riigieelarve defitsiit neli ning riigivõlg kaks korda eurotsoonis lubatavat. Veel 2009. aasta aprillis teatas Kreeka toonane rahandusminister Papathanassiou, et 2009. aasta eelarvepuudujääk ei ületa 3,7% SKTst ning 2010. aastal taandub puudujääk taas lubatava 3% SKTst lähedale. Vaid mõni kuu hiljem ehk septembris tunnistas valitsus, et eelarvedefitsiit tuleb hoopis ligikaudu 5–6% SKTst. Aasta lõpus läks aga asi eriti kummaliseks – arvutused näitasid, et aasta eelarvepuudujääk tuleb suisa 12,7% SKTst. Lisaks ilmnes, et 2008. aasta defitsiit ei olnud 5%, vaid 7,7% – see oli ELis suurim eelarvepuudujääk 2008. aastal. Kuigi kreeklased on lubanud järgmise paari aasta jooksul oma defitsiiti tunduvalt vähendada, ei olda selles kuigi veendunud. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt ületab eelarvepuudujääk 2010. ja 2011. aastal endiselt 12% SKTst.

Kreeka üldisele usalduskriisile viitab ka see, et investorid hindavad Kreeka valitsuse võlakirju üsna riskantseks. Kuigi Kreeka riigivõlakirjad on investorite seas populaarsed ja seeläbi on valitsusel võimalik täita oma kohustusi, on nende võlakirjade intressimäär rekordiliselt kõrge ehk riigi jaoks on selline finantsvahendite laenamise viis väga kallis.

Lisaks toob see kaasa riigivõla täiendava kasvu, mis pole kuigi positiivne, sest Kreeka on juba niigi kõige suurema võlakoormaga ELi liikmesriik. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab riigivõlg 2011. aastaks rekordilise 135,4%-ni SKTst.

Riigivõlaga seoses on Kreeka silmitsi veel teisegi ebamugava teemaga. Nimelt andis EKP kõigile ELi liikmesriikide pankadele majanduse elavdamiseks väga madala intressimääraga laenu. Kreeka pangad haarasid sellest võimalusest varmalt kinni ja laenasid 40 miljardit eurot. Saadud raha aga ei suunatud täielikult laenudena majandusse, vaid kasutati ka Kreeka riigivõlakirjade ostmiseks. Sisuliselt finantseeris EKP tahtmatult Kreeka eelarvedefitsiiti, mis EKPd arusaadavalt ei rõõmusta.

Kreeka probleemid on kaudset negatiivset mõju avaldanud näiteks Portugalile ja Itaaliale, mille riigivõlakirjade intressimäärad on samuti kasvanud, kuna neilgi riikidel on võlakoormus ja eelarvepuudujääk lubatust oluliselt kõrgemad. Kõik need arengud on mõjutanud Hispaaniat, Portugali ja ­Iirimaad vastu võtma varasemast radikaalsemaid kokkuhoiukavasid.

Suur eelarvepuudujääk ja kasvav riigivõlg peegeldavad Kreeka majanduse üldisi probleeme. Eelmisel aastal oli Kreeka majandus pärast 1993. aastat esmakordselt languses. Sellegi näitaja puhul püüdis Kreeka alguses vassida. Kuigi majandus langes juba 2009. aasta esimeses kvartalis, näidati hoopis 0,3% tõusu. Majanduslangusega on paaris käinud tööpuuduse hüppeline kasv ning praeguseks on riigis ligi pool miljonit töötut.

Kreeka ja ülejäänud eurotsoon

Eelnevast järeldub, et Kreeka riigirahanduses on väga tõsised probleemid. Siiski pole Euroopa Liit huvitatud erandlikest abilaenude andmisest, et riiki toetada. Euroopa Komisjon ja EKP on selgelt mõista andnud, et ei kavatse muuta ühtseid nõudeid, mis kehtivad kõikidele eurotsooni riikidele. Kreeka on pidevalt rikkunud rahaliidu reegleid, mistõttu tema aitamine tähendaks üsna ohtliku pretsedendi loomist. Pärast seda oleks kõigil eurotsooni riikidel, mis edaspidi liigse võla või eelarvedefitsiidi tagajärjel probleemidesse satuvad, õigustatud lootus abile.

Samas on siiski tõenäoline, et EL annab euro usaldusväärsuse säilitamise nimel Kreekale viimases hädas kriisiabi, et lahendada probleemid rahaliidusiseselt ja Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) kaasamata. IMFi Euroopa osakonna direktor Marek Belka on kinnitanud, et vajadusel on IMF valmis Kreekale finantsabi osutama, kuid usutakse, et riik suudab kriisist ise välja tulla.

Omaette teemade ringi moodustab see, millised on Euroopa Komisjoni või EKP võimalused reegleid rikkuvaid riike mõjutada. Teoreetiliselt on isegi võimalik riigi eurotsoonist välja viskamine, kuid see on väga ebatõenäoline, kuna kahjustaks euroala mainet ilmselt rohkem kui riigi sissejätmine ja suunamine olukorra parandamisele. Viimast saab teha eelkõige poliitilise ja majandusliku surve abil. Muu hulgas on ette nähtud ka võimalus kriteeriume mittetäitvaid riike trahvida, kuid eurotsooni senise ajaloo jooksul pole siiski kedagi karistatud.

Samuti on selge, et Kreeka probleemid süveneksid märgatavalt, kui riik peaks eurotsoonist välja arvatama. See tooks kaasa veelgi tõsisema usalduskriisi Kreeka majanduse suhtes, mis väljenduks näiteks intressimäärade tõusus, inflatsioonis, võlakoorma kasvamises ning äri- ja investeerimiskeskkonna halvenemises.

Kreeka probleemide tõsiduse heaks indikaatoriks on muu hulgas asjaolu, et reitinguagentuur Fitch vähendas Kreeka riigireitingut A-klassist tasemele BBB+, kuna puudub kindlus riigi suutlikkuses rakendada kriisist väljatulekuks tasakaalustatud eelarvepoliitikat. Sama teed on läinud ka reitinguagentuur S&P. Eurotsooni ajaloos on riigilt A-klassi krediidireitingu äravõtmine esmakordne. Kreeka on  esimene euro­ala riik, mille krediidireiting on madalamal A-tasemest. Kreeka reitingu alandamine viis langusesse ka euro.

Euroopa Komisjon algatas Kreeka suhtes ülemäärase defitsiidi pärast menetluse juba 2007. aastal, kuid siiani pole mingeid selgeid sanktsioone rakendatud. Euroopa Komisjoni ja EKP survel on Kreeka valitsus nüüdseks koostanud tegevuskava eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Selleks on plaanis suurendada nii tulusid (tõhustatakse võitlust korruptsiooni ja maksupettustega, kehtestatakse uusi makse) kui ka vähendada kulusid (kärbitakse tegevuskulusid ja avaliku sektori palkasid). Kreeka poliitikud kinnitavad, et eelarvepuudujääk saadakse kontrolli alla ja mingeid ELi abipakette ei vajata. Samas on Kreeka valitsusele kulutuste piiramine äärmiselt keeruline. Ametiühingud planeerivad juba praegu uusi streike ja meeleavaldusi.

Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou on selle aasta alguses korduvalt kinnitanud, et kasutusele võetakse kõik vajalikud meetmed, taastamaks usaldust Euroopale edastatava statistika vastu. Muu hulgas on Kreeka valitsus lubanud muuta riikliku statistikaameti valitsusest sõltumatuks.

Kõikidest nendest abinõudest hoolimata on analüütikud väga skeptilised Kreeka suutlikkuse suhtes täita oma lubadus vähendada kolme aasta jooksul eelarvepuudujääk praeguselt 12,7%-lt Maastrichti kriteeriumi täitva 3%ni. Kellel on õigus, näitab vaid aeg.