Kui Kreeka jaanuaris Euroopa Liidu ohjad üle võtab, on asi «minu pirakast Kreeka eesistumisest» kaugel.
Kreeka kavandab kasinat eesistumist
Keset kuus aastat kestnud majanduslangust ja 30 protsendile lähenevat töötusmäära oleksid katsed välismaistele diplomaatidele muljet avaldada äärmiselt kohatud.
Kui kasin Kreeka eesistumine siis tuleb? Esialgu on valitsus eraldanud 50 miljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Seda on omajagu vähem kui eelkäijate – Iirimaa, Küprose, Taani ja Leedu – 60-80 miljonit. Ateena ametnike sõnutsi loodavad nad aga, et lõplik arve tuleb veelgi väiksem.
Kulude kärpimiseks on kreeklased leidnud paar lihtsat nippi.
Esiteks piiratakse riigis toimuvate ministrite tasemel koosviibimiste arvu vaid kolmeteistkümnega ning suurem osa tööd katsutakse teha ära Brüsseli peakorteris.
Ühtlasi leiavad kõik Kreekas toimuvad koosolekut aset Ateenas – kuigi traditsiooniliselt on eesistumiste üritusi riikides laiali jaotatud.
Küpros näiteks ehitas mulluse eesistumise tarvis uue särava konverentsikeskuse (mis valmis keset abipaketi läbirääkimisi). Samuti sõidutas Küpros külalisi kuurortlinnadesse.
Ateenas istumine tähendab, et Kreeka saari mööda jääb diplomaatidel sõitmata. Küll aga säästab Kreeka kena summa kõrgete külaliste, tõlkide ja kogu diplomaatilise masinavärgi transportimiselt.
«Me soovime vältida diplomaatilist ja bürokraatlikku turismi,» selgitas kõrge Kreeka ametnik.
Samal ajal kardetakse, et kreeklastes kriisi tõttu tekkinud raev võib põhjustada ebameeldivusi aukandjatele nii Brüsselist kui vennasliikmesriikidest – eriti Saksamaalt.
Saksa kantsleri Angela Merkeli ja rahandusministri Wolfgang Schäuble hiljutiste külaskäikude ajaks pidi valitsus sulgema suure osa Ateenast. Eelnevalt tsiteeritud Kreeka ametnik näeb selles ka päikeselist poolt: nüüd on politseil ja julgeolekuteenistusel hea ettevalmistus.