Investeeringute tase jätab rohkelt ruumi ka dividendideks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal tõusis dividendide tase Balti börsil hüppeliselt ning sama tase võib säilda ka sel aastal, kirjutab Swedbank Marketsi Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma.
Ettevõtetel on tekkinud suhteliselt palju vaba raha ja kuigi ideid on ka investeeringute tegemiseks, ei ole viimaste tase veel nii suur, et see sööks ära dividenditootluse. Arvame seega, et see hüpe ei olnud ühekordne, vaid sama dividendide tase võiks säilida ka sel aastal.
Kuigi selge dividendipoliitika on kahjuks veel väga vähestel Balti ettevõtetel, arvestan pigem sellega, et dividende makstakse välja nii palju kui on mõistlik. Ehk teisisõnu, kui ettevõttel on head investeerimisideed, siis kindlasti on suuromanikud nõus dividendimakseid ka edasi lükkama.
Balti ettevõtete rahavood äritegevusest on väga head, olles peaaegu rekordtasemetel ja kohati buumiajast kõrgemadki – ettevõtted on muutunud efektiivseks, sest maha on müüdud või kinni pandud väheefektiivsemad asjad.
2009.-2010. aastal ettevõtted sisuliselt ei investeerinud – ettevõtjate hirm oli veel suur ning varasid hoiti üleval minimaalse raha eest, jätkates sageli vaid laenude tagasimakseid, et südamerahu saada. Täna, mil laenude tagasimaksed on lõppenud, on ettevõtetel raha nii investeeringuteks kui dividendide maksmiseks. Ettevõtte jaoks kõige kahjulikum on seda raha hoida, sest madalate intressimäärade tingimuses lõhub selle hoidmine sisuliselt aktsionäri väärtust.
Investeeringud kasvuideedesse
Vaadates tänaste investeeringute struktuuri, siis ollakse hakanud investeerima pigem uutesse kasvuideedesse, sest buumiajal soetatud varad on veel üsna korralikud. Võrreldes buumiaegse tasemega on meie Baltikumis kaetava universumiga need investeeringud siiski keskmiselt vaid umbes 30 protsenti äritegevuse rahavoogudest.
Investeeringutest tõenäoliselt aga ei pääse. Pärast kriisi toimunud nö orgaaniline kasv on ettevõtetel Baltikumis praktiliselt saavutatud ja Eestis on seda eriti hästi näha, sest sarnast hõive kasvu, mis on toimunud Eestis viimastel aastatel, suure tõenäosusega edasi ei tule.
See tähendab, et ettevõtted on sunnitud käibe kasvatamiseks suurendama investeeringuid. Madalate intressimäärade ja Põhjamaadega võrreldes madala laenukoormuse tingimustes, on ettevõtted võimelised tegema suure osa investeeringutest uute laenudega. Seega ei pärsi dividendi väljamakseid ka ettevõtete kasvuplaanid.