Töö- ja pereelu on raskem ühitada lastevanematel
/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
8. detsember 2009, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/12/08/278980t1ha374.jpg)
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS värskelt valminud uuringu «Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele» analüüsist selgub, et mehed tunnevad ajapuudust seoses töö ja eraeluga samal määral kui naised ning lastevanematel on töö- ja pereelu konflikt suurem kui lasteta inimestel.
Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs näitab, et vaatamata ajapuudusele ja raskustele töö- ja pereelu ühitamisel, on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine üle jõu. Ka on väikeste laste vanemad võrreldes ilma lasteta inimestega õnnelikumad.
Kuigi väga suur osa inimestest tunneb, et neil ei jagu aega perekonnale pühendumiseks, tunneb veel rohkem inimesi, et töö-ja perekonnakohustuste kõrvalt jääb neil vähe aega iseenda jaoks.
Tervelt 80 protsenti kuni 7-aastaste laste vanematest oli tundnud viimase poole aasta jooksul, et neil napib aega iseenda jaoks. Sealjuures 28 protsenti väikelaste emadest tundis seda sageli.
Uuring näitab, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised. 79 protsenti meestest ja 78 protsenti naistest on veendunud, et alla 3-aastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.
Laste suurele rollile töö- ja pereelu konflikti tekkimisel viitavad inimeste hinnangud - ligi kaks kolmandikku inimestest arvab, et väikeste laste emal on raske head töökohta leida ning ligi kolmandik leiab, et sama probleem on väikese lapsega mehel. Ka tööalaseid arenguvõimalusi peetakse lasteta meestel ja naistel paremaks.
Kõige levinumad tööandjate poolsed töö- ja pereelu ühitamist toetavad meetmed on töökorralduslikud. 78 protsendil töötajatest on võimalus ajada tööajast isiklikke asju.
Paindlikest töövormidest on meeste töökohtadel on kõige levinum võimalus töötada ebatraditsioonilistel tööaegadel, töötada määramata tööajaga ning vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle.
Naistele on need võimalused vähem kättesaadavad - nii ebatraditsioonilisi tööaegu, määramata tööaega ning võimalust otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle saab kasutada ligi veerand naistest. Tööaja paindlikkuse soolist erinevust saab ilmselt osaliselt seletada tugeva soolise segregatsiooniga tööturul.
Kõrgema haridusega ja noorematel inimestel on suurema tõenäosusega võimalus oma töökorraldust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks on vaid seitsmel protsendil madalaima haridustasemega töötajatel võimalik töötada vajadusel kodus ning 23 protsendil võimalus vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle.
Kõrgharidusega inimestel on vastavad näitajad 35 protsenti ja 59protsenti. Kõrgema haridusega inimeste töökohtadel toetatakse ka oluliselt rohkem enesetäiendamist - 57 protsendil võrreldes 18 protsendi madala haridusega inimestega.