Juhatuse liikmed, kaasake aktsionäre, osanikke ja nõukogu!

KRISTEL RAIDLA Foto: Pm

Minu praktikas on olnud olukordi, kus juhatusele heidetakse ette tehinguid, mis on tehtud aktsionäride, osanike või nõukogu kooskõlastuseta.

 Mõnel juhul on juhatus kooskõlastuse saanud, kuid üksnes suuliselt, mistõttu ei ole seda võimalik tõendada. Vahel on olemas asjakohane otsus, kuid see on niivõrd üldsõnaline, et jääb arusaamatuks, milline tehing ja millised tingimused kooskõlastuse said.

Paljudes äriühingutes vormistatakse kirjalikke otsuseid vaid siis, kui seadus seda otseselt nõuab või kui äriregister muidu vastavat kandeavaldust ei rahulda. Nii on otsuste kaustas sageli ainult iga-aastased otsused, mis puudutavad majandusaasta aruande kinnitamist, lisaks aeg-ajalt mõni otsus juhatuse valimise, kapitali suurendamise või põhikirja muutmise kohta.

Juhatus peaks olema huvitatud, et nõukogu ja osanike üldkoosolek tegutseks regulaarselt ja vormistaks kirjalikud otsused. Praegu on juhatuse jaoks olulisem kui kunagi varem, et tähtsad otsused saaksid kõrgema organi heakskiidu.

Äriseadustik esitab juhatuse tegevusele ranged nõuded, muu hulgas peab juhatus tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Praegu on äriliselt kõige kasulikuma tee valimine keerulisem kui majanduse tõusu faasis.

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kaasneb vastutus äriühingu ees. Kas juhatuse liiget võib karistada, kui valitud tee ei ole majanduslikult kõige otstarbekam? Põhimõtteliselt küll.

Riigikohtu sõnul eelkõige siis, kui juhatuse liige ei ole olnud hoolas või otsuse vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud või kui ta on võtnud äriühingule põhjendamatuid riske. Seega juhatuse liige ei vastuta, kui ta on korraliku ettevõtjana olukorda ja olemasolevat informatsiooni põhjalikult analüüsinud ning langetanud otsuse, mille puhul ei olnud põhjust arvata, et see võib äriühingule kahjulikuks osutuda.

Vastutust vähendab kõrgema organi otsus. Juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning tagama üldkoosoleku ja osanike koosoleku otsuste täitmise.

Kõrgemal organil on sisuliselt võimatu teha juhatusele etteheiteid või esitada juhatuse liikme vastu nõudeid olukorras, kus see organ on ise osalenud otsuse vastuvõtmisel, analüüsides juhatuse poolt esitatud informatsiooni, kaaludes võimalikke riske ja alternatiive ning langetades otsuse, mille täitmisel on äriühingule tekkinud kahju.

Valede otsuste riski vähendamiseks peaks juhatus hoolitsema teiste organite kaasamise eest ja esitama neile ettepanekuid oluliste otsuste vastuvõtmiseks. Seejuures ei ole põhjust arvata, et juhatus veeretab vastutust teiste kaela. Otse vastupidi.

Samuti ei peaks otsuste vastuvõtmise protseduur kellegi jaoks ülemäära keerukas olema. Kui koosoleku korraldamine on raskendatud, võib kasutada seadusega antud lihtsustatud võimalusi. Näiteks võimaldab seadus koosolekult puuduvatel nõukogu liikmetel osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (faksi või e-posti teel).

Nõukogu esimees võib otsuste vastuvõtmise korraldada ka koosolekut kokku kutsumata, edastades nõukogu liikmetele otsuse eelnõu, kogudes neilt kirjalikud seisukohad ja vormistades hääletusprotokolli. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada hääletusprotokollita.

Kui nõukogu liikmed ei saa üheaegselt allkirjastama tulla, võivad nad seda teha erineval ajal, vajadusel võib otsuse postiga ringi käima saata, samuti võib iga nõukogu liige allkirjastada eraldi eksemplari. Seadus siin piiranguid ei sea ja ka äriregister on sellist praktikat aktsepteerinud.