Riik hakkab mõõtma ettevõttemaksu mõju

Foto: Graafika: Margit Randmäe

Tartu Ülikool ja uuringu­keskus Praxis koostavad 2010. aasta novembriks ülevaate, kuidas mõjub firmade jaotamata kasumi maksuvabastus investeeringutele ja majandusele tervikuna.

Uuringu tulemuste ja järelduste põhjal saab riik teha põhjendatud otsuseid Eesti eripärase ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmiseks või täiendamiseks. Uuringu tellimine on märk, et lähiajal ei ole ettevõttemaksu süsteemi radikaalne ümbertegemine Eestis plaanis, nagu ka valitsusjuht Andrus Ansip eelmisel nädalal kinnitas.

Muutmisjuttudele on hoogu andnud mitme rahvusvahelise organisatsiooni kahtlus, kas praegune reinvesteeritud kasumi maksuvabastus üldse end õigustab ning kas sel pole mitte lisamõjusid, mis majandust pärsivad.

Nii leidis «rikaste riikide klubi» OECD kevadine raport Eesti kohta, et praegune süsteem ei pruugi tegelikult investeeringuid soodustada ning võib lisaks takistada majanduse ümberstruktureerimist, kuna ei soosi dividendide abil kapitali ümberjagamist. OECD leidis, et maksuvabastuse mõju tuleks tähelepanelikult jälgida ning kui see tekitab suuri moonutusi, tuleks süsteemi muuta.

Süsteemi mõjud pole teada

OECD ülevaade möönab, et pärast uue ettevõttemaksu süsteemi kehtestamist 2000. aastal kuni 2007. aastani on Eestis oluliselt kasvanud nii kasumi reinvesteerimine kui ka koguinvesteeringud. Aastail 1995–1999 moodustas reinvesteeritud kasum SKTst 0,8 protsenti, aastail 2000–2007 aga juba viis protsenti.

Ent kuna tegu oli stabiilse majanduskasvu ajaga, on väga keeruline eristada maksumuudatuse mõju ja teisi asjaolusid. Tegelikult võivad investeeringute sissevoolu otsustada hoopis muud asjaolud kui ettevõtte tulumaksu süsteem.

Teine oluline ettevõtte tulumaksu süsteemis kahtlev dokument on oktoobrikuine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) avaldus. See ütleb, et maksustamise edasilükkamisest tulenevad märkimisväärsed eelised ettevõtete tulu maksustamisel tuleks üle vaadata, ning seob selle üldise vajadusega tõsta Eesti riigi tulusid ja vähendada maksuvabastusi ja -soodustusi.

Uuring peab selgitama, kas kehtiv maksusüsteem on optimaalne. Praegu on ettevõtte tulumaksusüsteemi tegelik mõju riigi jaoks tume maa, rahandusministeeriumil pole isegi kasutuskõlblikku iga-aastast statistikat, kui palju on ettevõtted kasumit reinvesteerinud.

TÜ ja Praxis asuvad näiteks uurima, kui palju suurenesid 2000. aastast kehtiva reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse mõjul tegelikud investeeringud; kas ja kui oluline oli maksuvabastus investeerimisotsuse ajendina; milline oli uue maksusüsteemi mõju investeeringute struktuurile; kas süsteem on taganud ettevõtete suurema jätkusuutlikkuse majanduslanguse ajal ning kui palju see kõik on mõjutanud Eesti majanduskasvu.

Ka peab aasta aega tehtav uuring andma vastuse, kuidas on muudatus mõjutanud riigi tulusid. Kas ettevõtte tulumaksu laekumine vähenes võrreldes olukorraga, kui oleks jätkatud endise süsteemiga, ning kas Eesti unikaalset ettevõttemaksu on kasutatud ka ettevõtte tulumaksust kõrvalehoidmiseks. «Esitatud poliitikasoovitusi kasutatakse võimalusel majandus- ja maksupoliitiliste otsuste tegemisel,» ütleb uuringu riigihanke dokumentatsioon.

Raha võib seisma jääda

Uuringu tellimine ei tähenda, et riigil polegi mingit hinnangut ettevõttemaksu mõjule. Rahandusministeerium leiab, et ennekõike on praegu kehtiv juriidilise isiku tulumaks läbipaistvam ega soodusta kasumi varjamist ning lihtsam – seega ka riigile odavam. Väidetavalt on süsteem ka investoritele oluline ja meelitav.

«Võib arvata, et kuna praegune süsteem vähendab ettevõtjate vajadust võõrkapitali ehk laenamise järele, siis aitab see ka praeguses majandusolukorras paremini toime tulla,» põhjendab ministeerium ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kasulikkust praeguses olukorras.

Varem on riik uurinud pigem ettevõttemaksu süsteemi sobivust rahvusvahelisse konteksti ja Euroopa õigusruumi, eelkõige vastavust Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiivile, mille tõttu tuli ka süsteemi muuta.

OECD viitab oma raportis aga 2007. aasta uuringule, mis näitab, et firmad ei kipu sugugi kogu maksuvabastuse saanud kasumit investeerima, vaid on hoidnud osa raha lihtsalt varuks, mis küll parandab likviidsust, aga võib tähendada ka ebaefektiivsust.

Kommentaar

Andrus ­Ansip
peaminister:

Korduvalt on eksperdid öelnud, et meie praegune süsteem ei ole riigikassasse tulude laekumise mõttes kõige parem süsteem. /…/ Analüüsime ettevõtte tulumaksusüsteemi ja kui vaja, siis langetame ka otsused. /…/ 1. jaanuarist 2010 mitte midagi ei juhtu selles vallas. See etteteadmise aeg, kui maksumuudatus peaks jõustuma, peaks olema ikka aasta aega, kui me läheksime ettevõtte tulumaksusüsteemi muutma.
Valitsuse briifingul 5.11
-----------------------------------------------

Võimalikud maksutõusud

Eelarvesse lisaraha leidmiseks võib tõsta tulu- või käibemaksu või vähendada maksusoodustusi, mis oleks nii kasulik kui ka meeltmööda näiteks Rahvusvahelisele Valuutafondile.

Tulumaksu tõstmine

Kõige innukamalt on viimasel ajal spekuleeritud tulumaksu tõstmisega. Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm näiteks ennustas oma blogis: «Tõenäoliselt esitavad Reformierakond ja IRL selle (st eelmise – toim) nädala lõpuks riigikogule ettepaneku tõsta Eestis tulumaksumäära ühe protsendi võrra, et suurendada riigi tulusid ning tagada võimalus minna eurole üle 2011. aastal.»

Peaminister Andrus Ansip samas teatas neljapäeval: «On küsitud, kas sel nädalavahetusel tõstetakse tulumaksu. Mille pagana pärast? Tulumaksumäära tõus ei tule kõne allagi üldse, [see] ei ole mõtteski.»

Kui tõsta 1. jaanuarist 2010 tulumaksu ühe protsendi võrra, tooks see järgmise aasta eelarvesse umbes 760 miljonit krooni, näitab rahandusministeeriumi arvutus.

Käibemaksu tõstmine

Käibemaksu tõstmine ühe protsendi võrra tooks rahandusministeeriumi väitel juurde umbes 850 miljonit krooni.

Samas on käibemaksu tänavu juba tõstetud. Rahandusminister Jürgen Ligi mainis möödunud nädalal, et käibemaksu tõstmise kahjulik mõju majandusele on minimaalne, ning lisaks Eestile on seda teed läinud ka näiteks Soome, Läti-Leedu ja teisedki riigid.

Maksusoodustuste kaotamine

Käibemaksu jms erisuste vähendamisele või sootuks kaotamisele on järjekindlalt vihjanud nii rahandusministeerium kui ka näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, mille oktoobrikuises ülevaates Eesti kohta seisab, et «esimene samm peaks olema halvasti suunatud toetuste ja maksuvabastuste edasine kaotamine».

2010. aasta riigieelarve seletuskiri toob välja 18 erinevat soodustust ehk maksukulu, näiteks praegune üheksaprotsendiline käibemaks raamatutele ja töövihikutele, ravimitele ja meditsiiniseadmetele, perioodikale, majutusteenustele jne, eluasemelaenu intresside mahaarvamine jms.

Riigile on kulukaimad soodustused pensionide täiendav maksuvaba tulu (järgmisel aastal 1,8 miljardit krooni) ja eriotstarbelise diislikütuse madalam aktsiisimaks (2010. aastal 1,2 miljardit krooni). (PM)