Hajameelsete suur arv sunnib riiki muutma maamaksu tähtaegu
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
27. august 2009, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/27/226934t1h7d75.jpg)
Riik plaanib tuua maamaksu tasumise tähtaja kaks nädalat varasemaks, kuna iga aasta tekib arvukalt maksuvõlglasi, kes on unustanud maamaksu tähtaegselt tasumata.
Kui seni sai maamaksu tasuda kolmes jaos, siis alates järgmisest aastast tuleb kuni 1000-kroonine summa maksta 31. märtsiks ja ülejäänu peab olema tasutud 31. augustiks.
«Käesoleva eelnõuga soovitakse tuua maamaksu tasumise tähtpäev varasemaks - nõnda, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajal oleks isikule juba tema maamaksukohustus teada,» põhjendab rahandusministeerium kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas oma ettepanekut.
Pärast seadusemuudatuse jõustumist saaks inimest juba tuludeklaratsiooni esitamise ajal teavitada, kui suur on talle määratud maamaks ja ühtlasi saaks riik võimaluse maamaksu summa võrra vähendada talle tagastatavat enammakstud tulumaksu summat.
Kui muudatus seaduseks saab, siis tuleks alates järgmisest aastast maamaks või selle esimene osa tasuda juba 31. märtsiks, mitte 15. aprilliks nagu seni.
Ministeerium põhjendab seadusemuudatust sellega, et maksuvõla tekke analüüsi kohaselt suureneb igal aastal aprillikuus hüppeliselt maksuvõlgnike arv, kuna 15. aprillil on maamaksu tasumise esimene tähtpäev.
Kuigi riik pakub inimestele võimalust, et enammakstud tulumaksu võib kasutada maamaksu eest tasumiseks, kasutatakse seda harva, sest praeguste tähtaegade puhul pole enamasti maamaksusumma teada.
Omavalitsused vajavad maksuraha suvel
Teiseks põhjuseks maamaksu tähtaega muuta on see, et maksuraha laekumine ei ole kooskõlas omavalitsuste vajadustega seda kasutada.
«Sageli tekib kohalikul omavalitsusel vajadus maksta suuremaid summasid teenuste eest just kevade ja suve perioodil, mis sobib näiteks teeparandustöödeks. Maamaksukohustuse jagamine kolmeks ning tähtpäevad 15. aprill, 15. juuli ja 15. oktoober ei ole võimaldanud anda kohalike omavalitsuste käsutusse vajaminevat raha siis, kui seda oleks kõige otstarbekam kasutada,» selgitavad eelnõu koostajad.
Tõstetakse alampiiri
Ka on kavas tõsta maamaksu määramise alampiiri senise 20 krooni asemel 50 kroonini, et optimeerida maksu administreerimiskulusid. «Selle muudatuse tulemusena ei kulutata enam raha alla 50-krooniste maksuteadete administreerimisele (koostamine, väljastamine ja muu halduskulu), sest muidu ületaksid kulud laekuva maksusumma,» seisab seletuskirjas.
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb pärast piirmäära tõstmist välja saata senisega võrreldes pea veerand ehk 128 000 maksuteadet vähem, kuid maamaksutulu väheneb vaid 0,55 protsendi võrra ehk ligi 4,2 miljonit krooni.
Administreerimiskulusid vähendab ka muudatus, mille kohaselt tekib maamaksukohustus kogu maksustamisaasta eest inimestel, kes on 1. jaanuari seisuga maa omanikud või kasutajad. Enam ei esitataks uusi maamaksuteateid isikutele, kes maksustamisperioodi kestel on saanud maa omanikuks või kasutajaks.
Muudatus aitab kokku hoida
Piirmäära tõstmisega loodab riik kokku hoida postikuludelt 1,2 miljonit krooni, millele peaks lisanduma kokkuhoid maksuteadetelt, mis jäetakse väljastamata, kuna enne 1. juulit toimunud omandi- ja kasutusõiguse muutumise korral enam maamaksukohustust ümber ei arvestata. Kuna seadusemuudatus peaks vähendama maksuvõlglaste arvu, siis vähenevad kulud, mis kaasnevad maksmata maamaksusumma sissenõudmisega.