Juunis ekspordi langus pidurdus oluliselt
24. august 2009, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis jätkus statistikaameti esialgsetel andmetel ekspordi mahu suurenemine - maikuuga võrreldes kasvas eksport 17 protsenti, olles mahult selle aasta suurim.
Juuni ekspordi languse pidurdumine aitas kaasa ka aastase langustempo aeglustumisele 13 protsendini. Võrdluseks: mais oli vähenemine 31 ja aprillis 38 protsenti.
Ekspordi kasvu toetasid kõige enam naftasaadused, mille väljavedu suurenes hüppeliselt nii aastases kui ka kuises võrdluses. Mõningaid paranemise märke on näidanud Lääne-Euroopa eurotsooni riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) ja Ameerika Ühendriikide majandus, mis on toetanud Eesti ekspordi suurenemist.
Impordi maht oli samuti kuises võrdluses tugeva kasvuga (15 protsenti) ja aastane langus pidurdus 30 protsendini (varasemal kahel kuul oli langus 41 protsenti). Kuna ekspordi arengu näitajad olid jätkuvalt impordi omadest paremad, siis kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk veelgi ja ulatus juunis vaid 0,4 miljardi kroonini. Aastatagusest perioodist oli defitsiit ligi kaheksa korda väiksem.
Juunis suurenes aastases võrdluses mineraalsete kütuste eksport 2,4 korda ja maikuuga võrreldes oli kasv ligi kaks korda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oli kasvu taga taas Eestis töödeldud autobensiini müük kolmandatesse riikidesse (USAsse, Nigeeriasse), millele on lisandunud Venemaalt sisseostetud taasväljaveo kohustusega kütteõli töötlemise hüppeline (USAsse, Prantsusmaale) kasv.
Olulisematest kaubagruppidest kasvas kuises võrdluses ligi viiendiku võrra metallide ja metalltoodete väljavedu, kuid aastaga oli kahanemine endiselt poole võrra. Metallide ekspordi suure languse taga on terase töötlemise peatamine Muuga vabatsoonis Arcelor Mittali poolt, mis oli tingitud nõudluse olulisest vähenemisest maailmaturul.
Maikuuga võrreldes kasvas kümnendiku ulatuses paberi ja pabertoodete ning valmistoidukaupade ja jookide eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele jäi eelmise kuu tasemele, samas püsis aastane langustempo kolmandiku piires.
Impordis toimusid paljuski sarnased arengud ekspordiga. Mineraalsete kütuste sissevedu kasvas juunis eelmise kuuga võrreldes 1,6 korda, kuid aastaga kasvu ei toimunud. Masinate ja seadmete import näitas kuises võrdluses juba kümnendiku suurust kasvu, kuid aastaga oli kahanemine 43 protsenti. Veel võib välja tuua transpordivahendite viiendiku võrra suuremat sissevedu kui maikuus, samas kasv ei tulnud sõiduautode arvel, vaid osade, haagiste ja eriotstarbeliste sõidukite ostust.
Ministeeriumi hinnangul võib järgneval kuul oodata kaubavahetuse mahtude taastumise jätkumist. Samas oli juulis paljudel ettevõtetel puhkuste aeg, mistõttu kuises võrdluses nii suurt kasvu enam loota pole.
Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete juhtide ootused olukorra paranemise osas olid juulis veelgi tõusnud. Kümnendik ettevõtetest teatas juulis eksporttellimuste suurenemisest (juunis 6 protsenti) ja ligi kolmandikul jäid tellimused tavalisele tasemele. Nende ettevõtete osatähtsus, kes endiselt uskusid eksporttellimuste vähenemist, langes 59 protsendini, mis oli 7 protsendipunkti võrra juunikuust madalam.