Miljonitesse ulatuv trahv peaks suurendama tootjate vastutust jäätmete eest

Foto: SCANPIX

Valitsuses täna kinnitatud määrus võimaldab probleemtoodete, näiteks akude-patareide, autorehvide ja elektroonikaseadmete tootjaid jäätmekäitluse reeglite vastu eksimise korral registrist kustutada ning kavandatava seadusemuudatuse järgi tulevikus ka kuni kolme miljoni krooni ulatuses trahvida.

Täna kinnitatud probleemtooteregistri põhimäärus teeb keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul selgemaks probleemtoodete tootjate kohustused - mida nad täpselt peavad registrisse esitama ning milline on nende vastutus. 

Toodete puhul, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu või ülemäärast risustamist, lasub tootjatel kohustus registreeruda probleemtooteregistris. Tootja peab seejuures tagama nendest toodetest tekkivate jäätmete kogumise ja taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise ning kandma vastavad kulud.

«Praegu meil on üks osa probleemist see, et andmeid peab esitama, aga päris mitmed suured, olulised tootjaorganisatsioonid on pidanud võimalikuks, et nad esitavad andmed, mis ei ole tõsiseltvõetavad,» rääkis Peeter Eek.

Näiteks tegutseb Eestis tema sõnul üks suur organisatsioon, mis väidab, et taaskasutab 100 protsenti elektroonikaseadmete jäätmed, kuigi kogu Euroopas pole olemas sellist organisatsiooni, mis nii teeks.

Tuleb ette ka seda, et registreerimisel nõutava jäätmekäitluse kava raames esitatakse andmed suure hulga kogumispunktide kohta, mida reaalses elus kas ei ole üldse, nad ei tööta näidatud ajal või seatakse seal piiranguid vastuvõtmisel vms.

Uue määruse järgi tekib selliste vastuolude puhul Eegi sõnul kohe võimalus tootjat registrist kustutada ning probleemtooteregistris registreerimata tootja tegutseb sel juhul täiesti seadusevastaselt. Andmete tõelevastavust peab jälgima nii registri pidaja ehk keskkonnaministeerium, keskkonnainspektsioon kui ka kohalikud omavalitsused.

Puudulik järelevalve

Peeter Eek on ka varem tunnistanud, et tootjavastutuse süsteemis on meil järelevalve osas vajakajäämisi. Põhjuseks on tema sõnul see, et viie aastaga on Euroopa Liiduga seoses tulnud juurde väga palju uusi ülesandeid, palju sellist, mida varem ei olnud vaja kontrollida, ning seetõttu pole kõik päris ideaalselt käima saadud. Sellist tootjavastutuse temaatikat tema sõnul enne Euroopa Liiduga liitumist ei olnud üldse.

Kõikides tootjavastutusega kaetud valdkondades on Peeter Eegi sõnul neid, kes selles ei osale, mis annab neile kõikide reeglite järgi toimivate ettevõtetega võrreldes sisuliselt konkurentsieelise, sest jäätmekäitlusele ei tehta kulutusi.

Paranema peaks aga olukord koos kavandatava jäätmeseaduse muudatusega, mille kohaselt saab reeglite rikkujaid karistada kuni 3 miljoni suuruse rahatrahviga. Praegu kehtiva seaduse järgi on trahvi ülemmäär vaid 50 000 krooni, mistõttu valitseb Eegi sõnul suhtumine, et trahvi maksmine on odavam kui reeglite järgimine.

Seadusemuudatus peaks jõudma valitsusse augusti lõpus - septembri alguses.

Loe lisaks: Probleemtooted vajavad registreerimist

***
Uus probleemtooteregistri põhimäärus

Uus probleemtooteregistri põhimäärus võimaldab saada ülevaadet probleemtoodete Eesti
Vabariiki sisse toomisest, turule laskmisest ja Eesti Vabariigist välja vedamisest ning neist tekkinud jäätmete käitlusest.

Registri abil on võimalik tuvastada, kui palju iga tootja on protsentuaalselt oma tooteid turule lasknud ning nõuda neilt jäätmehoolduskulude katmist vastavalt turuosalusprotsendile.

Samuti on võimalik kindlaks teha, millises mahus probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogutakse, taaskasutatakse, kõrvaldatakse ja eksporditakse.

Võrreldes kehtiva määrusega sisaldab register lisaks andmebaasile ja kanderaamatule, kande alusdokumentidele ja arhiivile ka registripäevikut, mida peetakse iga registrile andmeid esitava tootja kohta.

Päevikusse kantakse kogu tootjaga seotud sissetulevaid ja väljaminevaid andmeid käsitlev teave. Päevik annab nii registri volitatud töötlejale kui ka järelevalveasutusele täpse ülevaate, millal tootja on esitanud registrile alusdokumendid või kinnitanud registris aruande, sealhulgas saab vaadata ka varasemaid kandeid. Tootja näeb ka ise kõiki päeviku kandeid.

Muutunud on ka registrikaardi vorme sisaldavate lisade arv. Registrikaardid on jagatud lisadesse probleemtoodete kaupa. Eraldi vormid on vanarehvide, patarei- ja akujäätmete, mootorsõidukite (varu)osade kogumise ja käitlemise kohta. Muudest andmetest eraldati ka
andmed elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja korduskasutamise kohta.

Andmed tuleb esitada registrile kord kvartalis igale kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Allikas: keskkonnaministeerium