Baltikumi majanduse hävitasid laenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui buumi lõpus käis Balti riikide majandus enam-vähem ühte sammu edukamate Kesk-Euroopa riikidega, siis pärast mulli lõhkemist sööstis siinne majandus nendega võrreldes vabalangusesse. Eksperdid suure laenumulli rollis ei kahtle, kirjutab Lauri Linnamäe tänases Postimehes.
Kui küsida, miks näiteks koos Sloveenia või Bulgaaria majandustega jõudsalt kosunud Balti riigid vaaguvad pankroti äärel, samal ajal kui Sloveenia ja Bulgaaria langusnumbrid tunduvad praegustes oludes suisa õitsenguna, soovitavad analüütikud üksmeelselt vaadata laenukoormuse kasvunäitajaid.
Avaron Capitali partner Kristel Kivinurm-Priisalm tõi võrdluseks märksa pehmemalt maandunud Horvaatia. Buumi algul oli seal laenukoormus küll suurem kui Eestis, kuid praeguseks on see jäänud väiksemaks.
Süüdi laenukoormus
«Viimastel aastatel on ju kogu Eesti unelm tuginenud laenurahal, tarbimisel ja kinnisvaraturul. Kui kraanid kinni keeratakse, on ju loomulik, et asjad kukuvad kokku,» selgitas ta.
«Võrreldes 1998. aasta Vene kriisiga Eestis on oluline vahe selles, et siis polnud inimestel laenukoormust, aga täna on see väga märkimisväärne. Sissetulekud muudkui vähenevad, aga fikseeritud kulud on liiga kõrged,» ütles Kivinurm-Priisalm.
Ka ettevõtted ei suuda olukorras, kus laenuraha ei anta, laieneda ega uusi töökohti luua, mis on tööpuuduse järsult üles viinud.
SEBi analüütik Ruta Arumäe kinnitas, et ülikiire laenukasvu taga on lisaks tarbimis- ja kinnisvararalliga kaasa läinud eratarbijatele ka ettevõtted.
Artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.