Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 5 protsenti, teatas statistikaamet. Kui juunis kasvas jaemüük aastases võrdluses 3 protsenti, siis juulis jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes.
2013. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 416,7 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse ligi 324 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2012. aasta juuliga võrreldes 10 protsenti.
Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük 3 protsenti väiksem kui eelmise aasta juulis.
Enim suurenes jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ning väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga üle poole (69 protsenti). Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus kogu jaemüügis on väga väike – tänavu juulis oli see 1,7 protsenti.
Keskmisest enam suurenes juulis jaemüük posti või interneti teel (kasv 34 protsenti), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 17 protsenti) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 7 protsenti).
Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Juulis suurenes see eelmise aasta juuliga võrreldes 4 protsenti.
Mootorikütuse jaemüük kasvas 2012. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1 protsenti, eelneva kuuga võrreldes jaemüügi kasvutempo aeglustus veelgi. Mootorikütuse jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas mõju eelmise aasta juuli kõrgem võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnalanguse aeglustumine. Kui juunis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 2,5 protsenti, siis juulis 0,1 protsenti.